Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Ikoon "Valitud pühakud", 19.saj. (õli, puit, messingkate hõbetatud, nimbused kullatud)
Mälestise registri number 5446
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 13.06.1997
Registreeritud 13.06.1997
Mälestise vana number 14 III 6 k-12
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 17.08.04

Menetleja: Muinsuskaitseameti nõunik (vallasmälestiste alal), Mare Kask

Märksõna(9)

Kunst, Materjal, Puit, Metall, Objekt, Maal, Tahvelmaal, Ikoon, Sakraalmaal.

Mälestise tunnus


Ikoon on näidiseks vene õigeusu ikoonimaalis viimastel sajanditel levinud katoliikliku kunsti poolt mõjutatud maalistiilist. Samas kajastub siin Venemaa äärealade kunstile iseloomulikku arhailisust. Peenelt töödeldud pühendustekstiga metallkate lisab ikoonile ajaloolist väärtust ning pidulikkust.

Sisestatud: 22.07.2004.

Mälestise ajalugu


Kunstimälestisena muinsuskaitse all alates 1988. a.

Sisestatud: 22.07.2004.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: õli, messing, puit.
Tehnika: hõbetatud, õlimaal, kullatud osaliselt.
Autor, valmistamise koht: -
Dateering: 19. saj.
Mõõtmed: vm. 78 x 67 cm
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): All servas annetustekst: "1877 июня пожертвовал ризу крестьянин Мартином Карловым и жены его Матрены Адамовны деревни Зимнаго Борка".
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): -
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Hõbetatud messingkattega ikoonil on kujutatud kolm pühakut. Gregorios Teoloog oli 4. sajandil (surn. 388. a.) üks idakiriku suuremaid teolooge.Basileios (Basilios) Suur elas u. aastail 330 – 379 ja sai tuntuks kirikuisana, kes oma teostes kaitses ristiusu puhtust ja Kolmainu Jumala ühtsuse ideed. Johannes Kuldsuu elas samuti 4. sajandil, oli Konstantinoopoli peapiiskop ja omas teeneid kirikuelu reformimise ning edendamise vallas. Koostas: Külli Erikson, kunstiajaloolane

Sisestatud: 10.11.2008.