Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Rist (aujärjepealne), 18.saj. lõpp (messing, hõbetatud, kullatud)
Mälestise registri number 5449
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 13.06.1997
Registreeritud 13.06.1997
Mälestise vana number 14 III 6 k-17
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: varastatud
Tähis: Ei
Kasutuses: Ei

Ese varastati 16/17. oktoobril 1991.aastal. Inspekteeris kkt koostaja kunstiajaloolane Külli Erikson.

Inspekteerimise kuupäev: 25.05.04

Menetleja: Vallasmälestiste inspektor, Kadri Tael

Märksõna(6)

Kunst, Materjal, Metall, Objekt, Sakraalese, Rituaalese.

Mälestise tunnus


Rist on tüüpiline õigeusu kirikus kasutatav liturgiline ese, mille kujunduses ühinevad valmimisaja kunstitraditsioonid kanoonikaga.

Sisestatud: 23.07.2004.

Mälestise ajalugu


Kunstimälestisena muinsuskaitse all alates 1988. a.
Varastatud 16/17. 10. 1991. a.

Sisestatud: 23.07.2004.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: messing.
Tehnika: hõbetatud, kullatud.
Autor, valmistamise koht: -
Dateering: 18. saj. lõpp
Mõõtmed: 37,5 x 24 x 2,5 cm
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): -
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): -
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Rist on 8-haruline, risti haarade otsad on kujundatud kolmiksiirudena, alumine põikpuu ümarate otstega. Ristil kujutatakse ristilöödud Kristust. Tema kohal on Jumal-Isa kujutis, parem käsi õnnistamiseks tõstetud, vasakus maakera. Risti põikpuu otstes on eestseisjate Jumalaema ja evangelist Johannese poolfiguurid. Kristuse jalge all paikneb Aadama kolp. Risti käepidemel on kujutatud Kristuse äraandmise ning piinamise esemed-sümbolid: sammas, millel seisab laulev kukk - vihjena sellele, et Peetrus jõudis Jeesuse maha salata veel enne kui kukk sel ööl kolmandat korda kires. Redel, haamer ja naelad, oda ja käsnaga piik ning sõduri käsi või kinnas vihjavad ristilöömise sündmusele. Koostas: Külli Erikson, kunstiajaloolane

Sisestatud: 10.11.2008.