Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Ikoon "Jumalaema uinumine", 19.saj. lõpp (õli, puit, fooliumkate)
Mälestise registri number 5468
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 13.06.1997
Registreeritud 13.06.1997
Mälestise vana number 14 III 6 a-7
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 08.10.15

Inspektor: Muinsuskaitseameti vallasmälestiste nõunik, Kadri Tael

Märksõna(8)

Kunst, Materjal, Puit, Objekt, Maal, Tahvelmaal, Ikoon, Sakraalmaal.

Mälestise tunnus


Ikoon on näidiseks klassikalisest ikonograafilisest lahendusest. Fooliumi kasutamine ikooni ehiskatte materjalina sai iseloomulikuks 19. saj. lõpukümnendite ikoonivalmistamises, mil ikoonimaalijatele varem esitatud kõrged nõuded taandusid. Teisalt on se omane lahendus väiksemate võimalustega äärealade ikoonikunstile.

Sisestatud: 27.07.2004.

Mälestise ajalugu


Kunstimälestisena muinsuskaitse all alates 1997. a.

Sisestatud: 27.07.2004.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: õli, puit, foolium.
Tehnika: õlimaal.
Autor, valmistamise koht: -
Dateering: 19. saj. lõpp
Mõõtmed: vm. 61 x 49 cm
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): -
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): -
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Ikoonil kujutatud “Jumalaema uinumine” (“Успение”) on sü?ee, mille aluseks on Jumalaema Uinumise püha (15. august, vkj. 28. august) liturgilised tekstid. Alguse sai selle sündmuse pühitsemise traditsioon 4. sajandil Jeruusalemma kirikust, kust see 5. – 6. sajandil ka mujale levis. Tõuke populaarsuse kasvule andis kindlasti Jumalaema kirstu väidetav leidmine 5. sajandi keskpaiku, mille põhjal tekkis 6. – 7. sajandil legend Jumalaema ihu vastuvõtmisest taevasse. Venemaa võttis nii püha kui ikonograafilise traditsiooni üle Bütsantsist. Ikoonil on kujutatud Jumalaema kirst, mille kohale kummardub Kristus ning mille ümber on kogunenud apostlid. Koostas: Külli Erikson, kunstiajaloolane

Sisestatud: 10.11.2008.