Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Ikoon "Kasini Anna", 20.saj. algus (õli, puit)
Mälestise registri number 5473
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 13.06.1997
Registreeritud 13.06.1997
Mälestise vana number 14 III 6 a-15
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: varastatud
Tähis: Ei
Kasutuses: Ei

Ikoon varastati 16/17. oktoobril 1991.aastal. Inspekteeris kkt koostaja kunstiajaloolane Külli Erikson.

Inspekteerimise kuupäev: 25.05.04

Menetleja: Vallasmälestiste inspektor, Kadri Tael

Märksõna(7)

Kunst, Materjal, Puit, Objekt, Maal, Tahvelmaal, Sakraalmaal.

Mälestise tunnus


Ikooni maalimisel on kasutatud traditsioonilise ikoonimaali maalimisvõtteid. Tegemist on harvem esineva süžeega.

Sisestatud: 27.07.2004.

Mälestise ajalugu


Ikoon on varastatud 16/17. 10. 1991. a.
Tagantjärele on ese võetud kunstimälestisena muinsuskaitse alla alates 1997 .a.

Sisestatud: 27.07.2004.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: li, puit.
Tehnika: limaal.
Autor, valmistamise koht: -
Dateering: 20. saj. algus
Mõõtmed: vm. 34 x 30 cm
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): -
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): -
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Vürstinna Anna oli Tveri vürsti Mihhail Jaroslavitši abikaasa. Pärast viimase hukkumist 1318. a. läks Anna esmalt Tveri Sofia kloostrisse, sealt aga edasi Kašini Uspenski kloostrisse. Ta suri loomulikku surma. 1611. a. hakkasid tema kirstu juures südnima imed. Ta taheti juba 17. saj. pühakuks kuulutada, kuid tänu seoses kirkulõhega tekkinud segadustele sai see teoks alles
19. saj.
Ikoon on varastatud 16/17. 10. 1991. a.
Koostas: Külli Erikson, kunstiajaloolane

Sisestatud: 11.11.2008.