Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Ikoon "Risti ülendamine", 19/20.saj. (õli, tempera, puit)
Mälestise registri number 5539
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 13.06.1997
Registreeritud 13.06.1997
Mälestise vana number 14 III 8 k-17
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: varastatud
Tähis: Ei
Kasutuses: Ei

Ikoon varastati 27/29. juulil 1992.a. Inspekteeris kkt koostaja kunstiajaloolane Külli Erikson.

Inspekteerimise kuupäev: 08.09.04

Menetleja: Vallasmälestiste inspektor, Kadri Tael

Märksõna(8)

Kunst, Materjal, Puit, Objekt, Maal, Tahvelmaal, Ikoon, Sakraalmaal.

Mälestise tunnus


Ikoon on näidiseks traditsioonilisest ikoonimaalist.

Sisestatud: 09.10.2004.

Mälestise ajalugu


Kunstimälestisena muinsuskaitse all alates 1986. a.
Ese on varastatud 27/29. juulil 1992. a.

Sisestatud: 09.10.2004.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: õli, puit, tempera.
Tehnika: temperamaal.
Autor, valmistamise koht: -
Dateering: 19/20. saj.
Mõõtmed: 31,3 x 26,7 cm
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): -
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): -
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): “Risti ülendamise” ikoonil on kujutatud ühel pool risti seismas keiser Constantinust ning tema ema keisrinna Helenat. Keisrinna Helena reisi ajal Pühale Maale leiti seal Kristuse risti pühad säilmed. 312. a. võitles keiser Constantinus teise üles kerkinud Lääne-Rooma keisri Maxentiuse vägede vastu. Lahingu eelõhtul sai Constantinus ilmutuse ristist ning taevane hääl ütles: “Selle märgi all sa võidad!”. See nägemus ning lahingus saavutatud võit ajendas Constanstinust kehtestama oma riigis 313. a. usuvabaduse. Risti säilmete leidmise kohale rajas Constantinus kiriku, kus 14. septembril 335. a. esimest korda risti ülistamine läbi viidi. Seesama kirik on ka ikoonil kujutataud. Risti taga toetavad inglid kahelt poolt püha Makariost. Teisel pool risti seisab rahvahulk.
Kunstimälestisena muinsuskaitse all alates 1986. a.
Ese on varastatud 27/29. juulil 1992. a.
Koostas: Külli Erikson, kunstiajaloolane

Sisestatud: 03.12.2008.