Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Ikoon "Nikolai Imetegija", 19.saj. II pool (õli, puit, fooliumkate, klaaskivid)
Mälestise registri number 5561
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 13.06.1997
Registreeritud 13.06.1997
Mälestise vana number 14 III 8 a-4
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 20.10.04

Menetleja: Muinsuskaitseameti nõunik (vallasmälestiste alal), Mare Kask

Märksõna(8)

Kunst, Materjal, Puit, Objekt, Maal, Tahvelmaal, Ikoon, Sakraalmaal.

Mälestise tunnus


Ikoon on näidiseks viimastel sajanditel levinud realistlikust ikoonimaalistiilist. Fooliumi kasutamine ikooni ehiskatte materjalina sai iseloomulikuks 19. saj. lõpukümnendite ikoonivalmistamises, mil ikoonimaalijatele varem esitatud kõrged nõuded taandusid. Teisalt on see omane lahendus väiksemate võimalustega äärealade ikoonikunstile.

Sisestatud: 12.10.2004.

Mälestise ajalugu


Kunstimälestisena muinsuskaitse all alates 1997. a.

Sisestatud: 12.10.2004.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: õli, puit, metallniit, klaashelmed, foolium.
Tehnika: õlimaal.
Autor, valmistamise koht: -
Dateering: 19. saj. II pool
Mõõtmed: vm. 32,5 x 27,5 cm
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): -
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): -
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Ikoonil on fooliumkate, kaunistatud klaaspärlitega.
Nikolai Imetegija oli 4. sajandil Myra piiskop, kelle nimega on seotud palju legende ning imetegusid. Käesoleval juhul on tegemist ikoonitüübiga, mis rõhutab Nikolai Imetegija rolli usupuhtuse kaitsjana. 4. sajandil olid kristlaste lahkhelid hereetikute ja paganatega igapäevaelu lahutamatuks osaks. Legend räägib, et 325. a. Nikaia kirikukogul peetud sinodil astus Myra peapiiskop Nikolai ariaanluse nimelise hereesia vastu üsna ägedalt välja. Seepeale otsustati Nikolai piiskopiseisusest tagandada. Samas muutis aga tehtud otsust mõnede kirikukogu liikmete poolt nähtud nägemus, kus Kristus ise ulatas Nikolaile evangeeliumiraamatu ja Jumalaema tagastas talle konfiskeeritud omofori. Kristus ja Jumalaema ongi kujutatud ikooni ülanurkades, hoidmas käes vastavalt legendile Piiblit ja omofori. Ikooni kate on valmistatud fooliumist nagu see 19. sajandil odavamate ikoonide puhul sageli tavapäraseks kujunes.
Koostas: Külli Erikson, kunstiajaloolane

Sisestatud: 03.12.2008.