Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Leivik, Martin Specht, Tartu, 1774 (hõbe, pealt kullatud)
Mälestise registri number 5605
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 13.06.1997
Registreeritud 13.06.1997
Mälestise vana number 18-k
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: varastatud
Tähis: Ei
Kasutuses: Ei

Varastatud ööl vastu 2.06.2003.

Inspekteerimise kuupäev: 11.08.06

Menetleja: Muinsuskaitseameti kunstimälestiste peainspektor, Ülle Jukk

Märksõna(8)

Kunst, Materjal, Metall, Väärismetall, Objekt, Sakraalese, Rituaalese, Armulauatarve.

Mälestise tunnus


Muinsuskaitse alla võetud kui kultuuri- ja kunstiloolise väärtusega kodumaine kirikuhõbeese 18. sajandist

Sisestatud: 11.12.2008.

Mälestise ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1980 – Põlva rajooni kohaliku tähtsusega kunstimälestis nr. 18

Sisestatud: 11.12.2008.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: hbe.
Tehnika: kohrutatud, kullatud pealt.
Autor, valmistamise koht: Tartu kullassepp Martin Specht
Dateering: umbes 1774
Mõõtmed: inventariseerimisandmeil (1980): Ø 15, 8 cm, serva laius 2 cm
Märgid (meistrimärgid): võibolla olid samasugused hõbedamärgid kui karikal: Tartu linnamärk, meistrimärk MS.
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): Põhja all graveeritud annetuskirje: Puny Gürry und Puny Ado verehren disen Kelch, an der Pölsweschen Kirche Ano 1774
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): -
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Kumerapõhjaline hõbeleivik (kuulub armulauakarika reg. nr. 5601 juurde), komplektis armulauakarikaga reg. nr. 5601
Varastati juunis 2003 (koguduse õp. Üllar Kase teade Muinsuskaitseametisse 16. juunil 2003).
K. Kirme. Eesti hõbe. Tallinn, 2000, lk. 144: 1761. aastal saab Tartus meistriks Tormast pärit Martin Specht (Speiht). Ta on 1770-1779? Ältermann ja sureb 1784. aastal 50-aastasena. Spechti loomingust pakub kõige enam huvi armulauaveini kann, mis asub Saksamaal… Ilus rokokoolikult liigendatud kabjaga Spechti karikas ja pateen on kasutusel ühes Lõuna-Eesti kirikus.
Koostas: Sirje Simson, kunstiajaloolane

Sisestatud: 11.12.2008.