Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Ikoon "Kaasani Jumalaema", 20.saj. algus (õli, puit, hõbekate)
Mälestise registri number 5677
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 13.06.1997
Registreeritud 13.06.1997
Mälestise vana number 14 III 5 k-15
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: varastatud
Tähis: Ei
Kasutuses: Ei

Ikoon varastati ööl vastu 25.05. 1994.a.
Inspekteeris kkt koostaja kunstiajaloolane Külli Erikson.

Inspekteerimise kuupäev: 22.08.05

Menetleja: Vallasmälestiste inspektor, Kadri Tael

Märksõna(10)

Kunst, Materjal, Puit, Metall, Väärismetall, Objekt, Maal, Tahvelmaal, Ikoon, Sakraalmaal.

Mälestise tunnus


Ikoon on näidiseks 19/20. saj. vahetuse portreelise kallakuga ikoonkunstist. Väärismetallist kate lisab ikoonile kunstiväärtust.

Sisestatud: 19.08.2005.

Mälestise ajalugu


Kunstimälestisena muinsuskaitse all alates 1988. a. (Põlva Raj. RSN TK otsus nr. 288, 29. 12. 1988).
Ikoon varastati ööl vastu 25. 05. 1994. a.

Sisestatud: 19.08.2005.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: õli, puit, hõbe.
Tehnika: perforeeritud, stantsitud, õlimaal.
Autor, valmistamise koht: -
Dateering: 20. saj. algus
Mõõtmed: 22,2 x 18 cm
Märgid (meistrimärgid): Kattel on hõbedamärgid: meistrimärk ИЗ ja proovimärk (ovaalis paremale pööratud naiseprofiil ning sellest paremal number 84
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): -
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): -
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Ikoonil kujutatud "Kaasani Jumalaema" on Ema ja Lapse spetsiifiline Vene tüüp. Legendi kohaselt ilmus 1579. a. Ivan Julma vallutuse järgses Kaasanis väikesele tüdrukule unes Jumalaema, kes käskis tal ühes teatud kohas maad kaevata. Kaevatigi ning leiti uus Jumalaema ja Kristuslapse ikoon, mida hakati nimetama “Kaasani Jumalaemaks”. Hõbekatte nimbuste servad on kaunistuseks perforeeritud.
Koostas: Külli Erikson, kunstiajaloolane

Sisestatud: 26.11.2008.