5721 Rõuge kihelkonnakooli hoone

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Rõuge kihelkonnakooli hoone |
---|---|
Mälestise registri number | 5721 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | ajaloomälestis |
Arvel | 17.06.1997 |
Registreeritud | 17.06.1997 |
X-koordinaat | 674515.36 |
Y-koordinaat | 6402608.57 |
Mälestise vana number | - |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(2)
Paikvaatluse kuupäev: 10.10.12
Menetleja: Muinsuskaitseameti Võru maakonna vaneminspektor, Tõnis Taavet
|
Kirjeldused(5)
Mälestise tunnus Algupärase fassaadidekooriga ja originaalmahus säilinud ühiskondlik hoone, mis on alates 19. sajandi lõpust mänginud olulist rolli piirkonna hariduselus. |
Kirjeldus Tegemist on punastest tellistest, maakivist sokli ja viilkatusega kahekorruselise hoonega. Risttahuka kujulise põhimahu ja -plaaniga koolimaja on väliselt säilitanud oma algse kuju. Materjalikasutus ja fassaadi arhitektuurne lahendus viitavad 19. sajandi II poolel vene ametihoonete arhitektuuris levinud nn kroonustiilile. Fassaadi iseloomustavad neorenessanslikud ümaraknad ja atika ning samas lakooniline fassaadidekoor korrapärases asetuses avadega. Hoone nurki ja keskosa rõhutavad liseenid, mis ühtuvad vahekarniisijoonega. Esiosa keskrisaliit on rohkem läbi töötatud: põiki- ja ümarkaarselt on laotud väiksemaid ilutelliseid, teise korruse ümarkaaraken on neorenessansliku lahendusega. Seinapinna rütmi ilmestab puhasvuugiga tellisemuster. Interjööris on säilinud vaid üksikud detailid. |
Asukoha kirjeldus Rõuge kooli kompleks paikneb Rõuge alevikus, Haanja mnt ja Staadioni tänava nurgal. Lääne suunas, üle Staadioni tänava, asetseb Rõuge kirik. |
Ajalugu Kihelkonnakool, kui teise astme rahvakool, asutati Rõuges 1846.a. Esialgne puidust kihelkonnakooli hoone põles 7. veebruaril 1883. aastal maani maha. Uus koolimaja otsustati ehitada kiviehitusena. Vajaminevast summast hüvitasid poole kihelkonna mõisad vastavalt oma maade suurusele ja teise poole vallad vastavalt liikmete arvule. Punastest tellistest hoone ehitamist alustati 1883. aastal ning koolimaja püstitati nelja kuuga. Projekti autoriks oli Põltsamaa ehitusmeister G. Beermann. Hoone sai Vabadussõjas kannatada ning interjöör hävis. 1960. aastate keskel sai koolimaja kahekorruselise juurdeehitise, millele 2003. aastal lisandus ajakohane ja ruumikas spordihoone kompleks. Hoone on jätkuvalt kasutusel koolimajana. |
Allikad Tohvri, E. ja Suuder, O. (2000). Ajalooline õiend. Arhitektuuriajaloolised eritingimused. ARC Projekt OÜ. Muinsuskaitseameti arhiiv A-4631. |