- Mälestised
- Erialane pädevus
- MKA arhiiv
-
Fotokogu
- Fotokogu info
- Ajaloomälestis (1551)
- Arheoloogiamälestis (3184)
- Ehitismälestis (4297)
- Kunstimälestis (1779)
- Muinsuskaitseala (29)
- Ilma mälestise tüübita (5864)
- Ajaloo fotokogu (1271)
- Arhitektuuri fotokogu (663)
- Arheoloogia fotokogu (3163)
- Jaan Vali fotokogu (4272)
- Kunsti fotokogu (2289)
- Kärdla linna fotod Dan Lukase kogust (11)
- Veljo Ranniku fotokogu (5035)
- Vrakiregister
- Välised registrid
- XX sajandi arhitektuur
- Maaehituspärandi andmekogu
- Matmispaikade register
- Muistised ja pärimuspaigad
- Militaarpärand
- Statistika
- Otsinguvahendi load
- Sukeldumisload
- Järelevalve
- Toetused
- Avaandmed
- Tööd mälestisel
5761 Haljala kirikuaed
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
| Mälestise nimi | Haljala kirikuaed |
|---|---|
| Mälestise registri number | 5761 |
| Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
| Mälestise liik | ajaloomälestis, arheoloogiamälestis, ehitismälestis |
| Arvel | 25.06.1997 |
| Registreeritud | 25.06.1997 |
| X-koordinaat | 628728.32 |
| Y-koordinaat | 6590373.82 |
| Mälestise vana number | Arh. 435, Arhe. 617-k |
| Ava kaardil | |
Määrused ja käskkirjad(3)
Paikvaatlused(17)
Paikvaatluse kuupäev: 13.11.19
Menetleja: Lääne-Virumaa nõunik, Mirjam Abel
|
Märksõna(14)
|
Arheoloogia, Matmispaigad, Kirikuaed.
Ehitised, Kompleksid, Sakraalkompleks, Kalmistu, Kirikuaed, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Kalmistu, Kirikuaed, Ehitusperioodid, Enne 1520. |
Kirjeldused(7)
|
Mälestise tunnus 14.-18. sajandist pärit kihelkonnakalmistu piirkonnale iseloomulik näide, kus on säilinud ajaloolised ning kunstiväärtuslikud hauatähised ja piirded ning matused, kabelid, ajaloolised piirded ja väravad. |
|
Kirjeldus 1 ha suurune hõreda kõrghaljastusega kirikuaed paikneb asula südames kiriku ümber. Kirikuaeda ümbritseb kõigist neljast küljest paekividest laotud piirdemüür, mille edela- ja loodenurkades asuvad müüris väravakohad. Kirikuaias paiknevad kaks kabelit, klassitsistlikus stiilis kabel Brevernide ja neogooti vormides kabel Schubertide suguvõsadele. Säilinud on ka rohkelt hauatähiseid. |
|
Ajalugu 2010. aastal tehti Haljala kirikuaias kaevetöid seoses sinna rajatava välisvalgustusega. Järelvalveks olid kaasatud ka arheoloogid. Leiti nii tsaari- kui rootsiaegseid vaskmünte 17.-19. sajandist, kaks hõbemünti, millest üks oli tõenäoliselt Ojamaal löödud ning 13. sajandist pärinev ristripats, mis oli tõenäoliselt hauapanus. (Eesti Kirik. 15.12.2010. Nr 50. - http://www.eestikirik.ee/node/11425) |
|
Kaitsevööndi ulatus Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates (Muinsuskaitseseadus § 25 lg 1). |
|
Aruanded Kadakas, V. 2010 Arheoloogiline järelevalve Haljala kirikuaias kaablitrassi kaevamisel. |
|
Meedia - Arheoloogilised leiud Haljala kirikuaiast |
|
Üldinfo Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis). |