Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Rakvere linnakalmistu
Mälestise registri number 5774
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 25.06.1997
Registreeritud 25.06.1997
Mälestise vana number -
Liigitus ajaloomälestis

Inspekteerimised(21)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 17.06.20

Menetleja: Lääne-Virumaa nõunik, Mirjam Abel

Mälestise tunnus


Tüüpiline 19. sajandi kalmistu näide, ühes tähelepanuväärsete hauamonumentide ning rajatistega.

Sisestatud: 03.10.2018.

Mälestise kirjeldus


Rakvere Linnakalmistu pindala on 60 389 m². 2007. aastal paigaldati kalmistu peaväravate juurde graniidist kalmistuplaan, kuhu peale märgitud ka väljapaistvate inimeste hauaplatsid. Kalmistul on viis erinevat piiret. Idakülg on piiratud hoonete välisseintega, moodulitest koosneva traataia ning puulippidest aiaga. Kalmistu lääne külge piirab looduslik mäenõlv. Põhjast ja lõunast piirab kalmistut segul laotud paekividest müüritis paekividest nelinurksete postidega, nende vahel lihtsa lahendusega metallpiirded. Lõunapoolsel piirdeaial on kolm väravat, üks suurem ava, millel on metallväravad ees ning kaks väiksemat jalgväravat, millest ühel väravavõre puudub.
Rakvere linnakalmistu peavärav on kolmeavaline, pealiehitusega rajatis, mis on krohvitud ning valgeks lubjatud. Tänini on avatäidetena kasutusel Rakvere sepa Schmiedebergi poolt 1864.-1865. aastal valmistatud sepisväravad, mis on ka eraldi kaitse all.
Kalmistu keskele jäävad kaks kabelit, mis said restaureeritud 2008. aastal.
Kalmistut hooldatakse pidevalt. Kalmistu edelaküljel looduslikus nõos isetekkeline prügiauk, mida siiski korrastatud, kuid suuremalt jaolt võsas.
Rakvere linnakalmistu on viimaseks puhkepaigaks väga paljudele Rakvere linna ja Virumaa elus tähtsat osa etendanud hariduse- ja kultuuritegelastele, teadlastele, vabadusvõitlejatele. Peale selle leidub seal ka mitmeid kunstimälestisi. Vanimad säilinud hauatähised pärinevad 1830-ndatest aastatest. Palju tähiseid on tehtud tuntud kiviraidurite poolt, näiteks J.Schvalbe, Casperson, Kopijevski. Mitmed hauatähised on ka eraldi kaitse all.

Sisestatud: 11.02.2009.

Mälestise ajalugu


19. sajandi esimesel kümnendil rajati Rakveresse uus surnuaed, mida praegu tuntakse Rakvere linnakalmistu nime all ning mille pühitsemine toimus 29. aprillil 1806. aastal. See nn. uus saksa surnuaed võttis enda alla maa-ala praeguse linnakalmistu põhjapoolses osas, ulatudes esimesest ida-läänesuunalisest põiktänavast kuni vana kabelini. Hiljem on kalmistut mitmel korral laiendatud (näiteks 1836.a. ja 1848.a.). Tänini säilinud raudväravad valmistas Rakvere sepp Schmiedeberg 1864.-1865.a.
Kalmistu vanimas osas olid terve 19. sajandi jooksul peamiselt sakslaste või saksastunud jõukamate eestlaste hauaplatsid. Suurem osa neist on tänapäevaks uuesti välja antud ja esialgesid matuseid meenutavad vaid kohati säilinud suured ristid ning hauasambad.
Tõenäoliselt 1839. aasta paiku rajati õigeusu kalmistu. See asus nn. uue saksa surnuaia taga ja võttis enda alla 1754 ruutsülda.
1840-ndail aastail kerkis õigeusu kalmistule kabel. Kabeli ehitasid Rakvere ainsad II gildi kaupmehed, vennad Nesterowid omal kulul ja esialgu oligi see vaid nende perekonna matmispaigaks.
1850-ndail aastail liideti nn uue Saksa surnuaiaga kaks maatükki: 1. 1853.a. ala, mis jäi õigeusu kalmistust tammiku poole ja 2. 1855.a. kitsas riba, mis jäi "saksa surnuaia" ja läänepoolse loodusliku nõo vahele. Alles 20. sajandi alguses liideti kalmistuga samasse kõrvale jääv tammiku poole tõusev mäenõlv.

Sisestatud: 11.02.2009.

Meedia


Kadri Masing. Kohus mõistis kalmisturüüstaja vangi- - Eesti Päevaleht 11.09.2006
http://www.epl.ee/artikkel/354225

Sisestatud: 14.02.2007.