Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Vabadussõja mälestussammas
Mälestise registri number 5795
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Arvel 25.06.1997
Registreeritud 25.06.1997
Mälestise vana number -
Mälestise liik ajaloomälestis

Paikvaatlused(8)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 12.09.17

Menetleja: Lääne-Virumaa nõunik, Mirjam Abel

Mälestise tunnus


Eesti iseseisvuse eest langenute mälestuseks püstitatud mälestusmärk, mis ühtlasi kannab endas mälestust taasiseseisvuse ajal toimunud ühiskondlikest protsessidest.

Sisestatud: 18.07.2008.

Mälestise kirjeldus


Pruunist graniidist aluskivile on paigaldatud mustast graniidist, sokliga obelisk, mille esikülg on poleeritud. Obeliski tipp on külgedelt kellukjas. Esikülje ülaossa on raiutud loorberipärg Vabadusristi kujutisega. Pärja sees on tekst: "AU LANGENUILE " Pärjast allpool kartušis on tekst:"EESTI / WABADUSE EEST HUKKUNUD /ILUMÄE KOGUDUSE / POEGADELE". Soklil on kujutatud kolme mürsku ristatud mõõkade ja lahingulippude taustal. Samba esikülje aluskivil on tahvel tekstiga "1918-1920 A", järgnevad 8 Vabadussõjas langenu nimed. Samba tagumisel küljel on tekst "MÄLESTUS ELAVAILE,/ AUSTUS HUKKUNUILE, / KES / SURID ÜLEKOHTUGA / JA LANGESID SÕDADES." Kummalgi pool sammast on maakividest laotud sein, mille sisse on müüritud 8+8 tahvlit. Vasakul pool sammast on tahvlid tekstidega "MAAILMASÕJAS LANGENUD" ja 40 nime, "MÕRVATUD 1918 A." ja 9 nime, "1941-1945 A. LANGENUD" ja 21 nime, "1941-1951 EESTIS HUKKUNUD" ja 10 nime. Sambast parempoolsel tahvlitel on tekst "1941-1956 HUKKUNUD" ja 20 nime, "1941-1949A. KÜÜDITATUD" ja 48 nime, 21941-1946 hukkunud" ja 10 nime.(M. Strauss, Vabadussõja mälestusmärgid. Kunda 2002)

Sisestatud: 04.02.2005.

Mälestise ajalugu


Mälestussammas avati 6. juulil 1924. a kohalike seltside ja organisatsioonide aktiivsemate tegelaste eestvedamisel. 18.augustil 1940 puuriti samba jalamisse auk ja taheti täita lõhkeainega. Samba hävitamiseks kutsuti Võhma Seltsimajja kokku hääletuskoosolek, kus 2 inimest olid hävitamise poolt ja 3 vastu ning ülejänud vaikisid. Samba õhkisid 19. augustil 1940.a Võsu küla kommunistid. Terveks jäänud obeliski panid kohalikud mehed taas püsti. Vandaalid aga naasesid ja purustasid nüüd ka obeliski. Mõni päev hiljm viisid kohalikud talumehed obeliski tükid viljakuivatustarese, kus need seisid kuni 1957. aastani. Seejärel maeti samba tükid kuivati välisseina äärde. Mälestussamba taastamiseks loodi 1988. a Ausamba Taastamise Komitee. Samba aluskivi tehti uus ja obelisk parandati. Mälestusammas taasavati 23.oktoobril 1988.a. Juba Ilumäe samba taastamise ajal kaaluti võimalust jäädvustada Teises maailmasõjas langenute ja represseeritute mälestust. Kuna kavandatud tahvlite alune maa-ala suurenes tuli teha sepisaia pikendus. Ilumäe vabadussamba 2. järgu, mälestustahvlite, avamine toimus 9. juulil 1989. 16. juunil 1991 täiendati mälestustahvlite rida veel ühe tahvliga. (M. Strauss, Vabadussõja mälestusmärgid.Kunda 2002)

Sisestatud: 04.02.2005.

Kaitsevööndi ulatus


Kuna mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole kaitsevööndit kehtestatud on mälestise kaitsevööndiks 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates.

Sisestatud: 18.07.2008.