Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Aleksander I ja Napoleoni sõdade mälestusmärk
Mälestise registri number 5801
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 25.06.1997
Registreeritud 25.06.1997
Mälestise vana number -
Liigitus ajaloomälestis

Inspekteerimised(6)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 27.05.13

Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne-Viru maakonna vaneminspektor, Mirjam Abel

Mälestise tunnus


19.s. I poole mõisaparkidesse püstiatud mälestusmärkide ainulaadne näide Eestis.

Sisestatud: 10.11.2003.

Mälestise kirjeldus


Klassitsistlikus stiilis monument paikneb vallseljakul, peahoone juurest algava vaatesihi lõpus. Monumendi põhimotiiviks on sihvakas dooria orderis kapiteeliga ümarsammas, mille kohal oli astmikpüramiidiga varikatus ning samba tipus ümmargune kera. Viimaste restaureerimiste käigus on kera asendatud mälestusurni motiiviga. Sammas on laotud tellisest ning kaetud lubikrohviga. Samba kohal olev urn on värvitud kuldseks. Algselt on sammast ümbritsenud kaheksa kahuritoru, mis olid omavahel kettidega ühendatud. Tänaseks on enamus neist kaduma läinud; säilinud on kolm kahuritoru, mis on hoiustatud.

Sisestatud: 08.05.2014.

Mälestise ajalugu


Mõisa kohta on esimesed teated 1470. aastast, kui valdus kuulus Beckelitele. Alates 16. sajandist kuni 18. sajandini olid mõisa omanikeks Stackelbergid, alates 1770. aastate algusest Kaulbarsid. Viimased võõrandamise eelsed omanikud olid alates 1894.-1919. aastani Dehnid. Mõisa peahoone ehitusjärgud ulatuvad keskaegse vasall-linnuse vundamendile tõenäoliselt 17. sajandil rajatud hoonest kuni klassitsistliku läänetiiva ja sammasportikusena kujundatud väravahoone valmimiseni 1890. aastatel. Oma lõpliku mahu sai hoone 1780. aastatel. Pargi vanimad osad on rajatud barokses võtmes. Park rekonstrueeriti 19. sajandi esimeses pooles. Ümbritsevasse maastiku kujundati looduslikus stiilis pargiosa, kuhu paigutati aktsentidena mälestussambaid. Peahoone kõrvalt avaneva vaatesihi lõppu paigutati mälestussammas, mis on püstitatud tõenäoliselt 1812. aasta Vene-Prantsuse sõja sündmuste mälestuseks. Tolleaegseteks mõisaomanikeks olid Kaulbarsid, kelledest mitmed olid tsaaririigi sõjaväes kõrgetel kohtadel. Reinhold August von Kaulbars (1767-1846) osales Vene-Türgi sõdades, tema poeg Herman Wilhelm von Kaulbars (1798-1888) teenis alates 1815. aastast ratsaväes, saades 1844. aastal koloneliks ja 1856. aastal kindralmajoriks. Mõisa ajalooline saksakeelne nimetus on Mödders. Alates 1927. aastast kuni tänaseni tegutseb mõisas kool. Restaureerimistööde käigus on paigutatud samba tippu uus kera, mis varasema ümara vormi asemel on väljavenitatud kera kujuga. Sammast restaureeriti viimati 1990. aastatel.

Sisestatud: 05.05.2014.

Allikad


Koov, Heiki. Eesti monumentide e-kataloog. Mõdriku täkusammas. [www] http://www.monument.ee/vinni-vald/modriku-takusammas (28.05.2014)

Sisestatud: 08.05.2014.

Kirjandus


Abner, O. Konsa, S. Lootus, K. Sinijärv, U. Eesti pargid 1. (2007) Eesti pargid 1. Mõdriku mõisa park.

Sisestatud: 08.05.2014.