Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Ferdinand von Wrangeli (1797-1870) haud
Mälestise registri number 5807
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Arvel 25.06.1997
Registreeritud 25.06.1997
Mälestise vana number 536
Mälestise liik ajaloomälestis

Paikvaatlused(6)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 01.11.18

Menetleja: Lääne-Virumaa nõunik, Mirjam Abel

Mälestise tunnus


Rahvusvahelise kuulsusega Vene meresõitja ja Antarktika-uurija, admirali; reisikirjaniku haud.

Sisestatud: 15.09.2008.

Mälestise kirjeldus


Wrangelite perekonna hauaplats on ristküliku kujuline (11m x 10,5m), seda ümbritseb kiviplokkidest müür, mille sisekülg on krohvitud. Müüri esiküljel on 4 kivist obeliski ja kahepoolne valge puust värav. Hauaplatsil on 6 hauda.

Ferdinand von Wrangeli haual on rauast rist, mille kõrgus on 233cm ja laius 106cm. Risti jalamil on kaks mustast graniidist lihvitud hauaplaati. Ühel plaadil on tekst: DER GENERAL – ADJUTANT/ ADMIRAL BARON/ FERDINAND VON WRANGELL/ GEB. 29. DEC. 1796/ GEST. 25. MAI 1870/ MAN RURHET IHR DEN LEBENDIGEN/ BEI DEN TODTEN./ EV. LUC. 24.5. Teisel plaadil, mis on pühendatud paruni abikaasale, seisab tekst: HIER RUHET IN GOTT DIE FRAU/ VICE ADMIRALIN/ BARONIN/ ELISABETH VON WRANGELL/ GEB. BARONESSE VON ROSSILON/ GEB. D. 6. JAN. 1810/ GEST. D. 31. MÄRZ 1854/ WIR HABEN DIH ZIRCHEN LOSSEN/ MIT FRAUERN/ UND MEINEN GOTT WIRD/ DICH UNS WIE DERGEBEN/ MIT FREUDE UND WONNE/ EWIGLICH/ EV. LUC. 4.23

Sisestatud: 15.09.2008.

Mälestise asukoha kirjeldus


Ferdinand von Wrangeli haud asub Viru Jaagupi kalmistul, mis asub Viru Jaagupi kirikust 1,2 km lõuna pool Simunasse suunduva maantee ääres, sellest läänes. Haud on kalmistu keskosas, kabeli kõrval Wrangelite perekonna hauaplatsil.

Sisestatud: 15.09.2008.

Mälestise ajalugu


Vene meresõitja ja Antarktika-uurija, admiral Ferdinand von Wrangel (1796–1870) osales 1817–1819 V. Golovnini ümbermaailmareisis ning juhtis 1820–1824 Kirde-Siberi rannikule saadetud Kolõma rühma. Tõusu, mõõna jt loodusnähtuseid jälgides ja tšuktšidelt kuuldu põhjal veendus Wrangel, et Põhja-Jäämeres Kirde-Siberi ranniku lähedal asub suur maa. Ta määras selle ligikaudse asukoha (pärast avastamist 1867 nimetatigi see Wrangeli saareks).
1825–1827 juhtis ta ümbermaailmareisi brikil Krotki, mis Kroonlinnast Portsmouthi kaudu Brasiiliasse, sealt Hoorni neeme kaudu Vaiksesse ookeani suundus. Seejärel sõideti India ja Atlandi ookeanil.
1830–1835 oli Wrangel Venemaa Ameerika kolooniate ülemvalitseja, pärast naasmist Mehhiko kaudu Peterburisse tegutses 1840–1849 Vene Ameerika Kompanii direktorina, 1855–1857 oli mereminister.
Peale Wrangeli saare on tema järgi nimetatud Alaska kaguranniku laht, Alaska mäemassiiv ja neem.
(allikas: http://www.nlib.ee/25482)
F. von Wrangeli elukäik on hea näide selle kohta, milliseks võis kujuneda ühe Baltimaade aadlimehe tõeliselt edukas karjäär omaaegses Vene riigis – suhteliselt vaesest suguvõsast pärit F. von Wrangeli teenistuskäik tipnes mereministri ametikohaga. Maadeuurijana on F. von Wrangel andnud suure panuse Siberi ning Põhja-Ameerika maade ning rahvaste tundmaõppimisse. Tema poolt läbi viidud virmaliste vaatlused, mis sooritati G. F. Parroti koostatud programmi järgi, said aluseks uuele teooriale.
(allikas: EEVA Eesti vanema kirjanduse digitaalteksti kogu leheküljelt http://www.utlib.ee/ekollekt/eeva/index.php?do=autor_ylevaade&lang=1&aid=86)
Pärast erruminekut 1864. aastal elas Wrangel kuni surmani oma Roela mõisas

Sisestatud: 15.09.2008.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestisele ei määrata eraldi kaitsevööndit, kuna mälestis asub muinsuskaitsealusel Viru-Jaagupi kalmistul reg nr 5800.

Sisestatud: 16.10.2006.