Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Jakob Tamme (1861-1907) haud
Mälestise registri number 5817
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Arvel 25.06.1997
Registreeritud 25.06.1997
Mälestise vana number 534
Mälestise liik ajaloomälestis

Paikvaatlused(7)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 04.10.18

Menetleja: Lääne-Virumaa nõunik, Mirjam Abel

Mälestise tunnus


Eesti väljapaistva kultuuritegelase matmispaik. 1930-ndate aastate hauatähise hea näide.

Sisestatud: 29.01.2007.

Mälestise kirjeldus


Hauasambaks on roosast graniidist madalal alusel ja samast materjalist postamendile asetatud kirjamehe pronksist (õlgadeta) rinnakuju. Viimase alaosa katavad pintsak ja kaelaside. Samba alust täiendab selle tagaserval kõrgem, osaliselt postamendiga liidetud ristkülikukujuline külgplokk. Postamendi ülaosa on liigendatud kitsama reljeefsete sisselõigetega, graniidist vahelüliga. Postamendi ülaosas kergelt eenduvad graniittähed kirjamene nime ja eluaastatega: JAKOB/TAMM/1861-1907.

Sisestatud: 26.01.2007.

Mälestise ajalugu


Jakob Tamm (7. mai 1861 - 26. dets. 1907) tuli Väike-Maarjasse 1893.a kihelkonnakooli juhatajaks, jäädes sellele kohale surmani. Ta tõstis kihelkonnakooli õpetamise silmapaistvale tasemele ja pani erilist rõhku kirjanduse õpetamisele, seda on ära märkinud ka A.H.Tammsaare. Väike-Maarjas valmis olulisem osa tema luulest ja tõlgetest. Oma loomingus kasutas ta suurel hulgal kohalikku ainestikku. On ilmunud luulekogud: "Ärganud hääled", "Jakob Tamme lugulaulud", "Ballaadid ja valmid" ja "Kogutud luuletused".
Oma tegevusega saavutas J. Tamm kohapeal üldise tunnustuse. Seepärast hakkasid mõned tema sõbrad plaanitsema mälestusmärgi püstitamist. Raha loodeti selleks saada Väike-Maarja peotoimkonna abil. Esimese teadaoleva peo hauasamba heaks korraldas toimkond 26.12.1908. Büst samba tarvis telliti skulptor Jaan Koortilt, kes õppis tollal Pariisis École des Beaux-Art´is. Fotograaf Aleksander Kips tegi selleks suurenduse ühest J. Tamme fotost, millel luuletaja kandis pikka habet. Nii valminud kuju polnud aga kadunuga üldse sarnane ja J. Koortile saadeti ühe teise foto suurendus, millel J. Tammel olid ainult vuntsid. Uus büst rahuldas tellijaid. Kunstnikule tasuti peotoimkonna abil saadud rahaga. Samba püstitamisega läks siiski aega. Lõpuks valati hauale büsti tarvis ülalt ahenev betoonalus ja hauaplatsi nurka istutati kadakas. See kõik sai valmis oktoobris 1911 ja avati 24. 05 1912. Aastatega alus murenes ja augustis 1923 valati selle asemele uus. Sammas sai nüüd ka uue marmorplaadi luuletaja sünni- ja surmaajaga. 1937. a moodustati Jakob Tamme Mälestamise Komitee, kuju aluse kaasajastamiseks. 19.06.1938 avatigi J. Tamme haual praegune, arhitekt K. Lüüsi kavandatud graniitsammas.

Sisestatud: 22.01.2007.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestisele, reg nr 5817, Jakob Tamme (1861-1907) haud ei määrata eraldi kaitsevööndit, kuna mälestis asub muinsuskaitsealusel Väike-Maarja kalmistul, reg nr 5819.

Sisestatud: 31.10.2006.

Kaitsevööndi ulatus


vt. kaardilt LISA 1 Mälestise asukohad ja kaitsevööndi piir.

Sisestatud: 26.01.2007.