Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Jakob Liivi monument
Mälestise registri number 5820
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ajaloomälestis
Arvel 25.06.1997
Registreeritud 25.06.1997
X-koordinaat 628881.00
Y-koordinaat 6556515.99
Mälestise vana number 529
Ava kaardil

Paikvaatlused(9)

Seisund: hea

Paikvaatluse kuupäev: 28.01.20

Menetleja: Lääne-Virumaa nõunik, Mirjam Abel

Mälestise tunnus


Eesti väljapaistva kultuuritegelase mälestuseks püstitatud monument. 1930-ndate aastate monumentaalskulptuuri hea näide.

Sisestatud: 01.11.2006.

Kirjeldus


Mälestussammas asetseb murukamaraga kaetud muldkehal. Postament koosneb kahest punakast graniitplokist ja pronksbüstist. Postamendi esiküljel allosas on stiliseeritud lüüra kujutis, ülaosas trükitähtedega kiri JAKOB LIIV/ (1856-1938). Tagaküljel allosas autorisilt kirjaga R. HAAVAMÄGI=ESPENBERG=KUJUR. Mäletussammas asub pargis ja selle juurde viib hulk teid.

Sisestatud: 01.11.2006.

Ajalugu


Jakob Liiv sündis 28. (16.) 02.1859 Tartumaal Alatskivil kandimehe pojana.Ta õppis Kodavere kihelkonnakoolis, misjärel sooritas vallakooliõpetaja eksami. Seejärel töötas Liiv 1901. aastani erinevates koolides õpetajana ning asus seejärel elama Väike-Maarja alevikku, kus töötas algul teemajapidajana, hiljem aga rajas raamatukaupluse. Alates 1913. aastast elas ta Rakveres, kus asus tööle pangaametnikuna. Aastail 1919-1921 oli Liiv Rakvere linnapea, seejärel aga 1926. aastani õpetaja Rakvere I algkoolis.Jakob Liiv suri Rakveres 17.01.1938.
Jakob Liiv on avaldanud järgmised luulekogud: Viru Kannel I (1886), Leina-lilled (1894), Jakob Liivi kirjatööd (1906), Lüürilised laulud (1929). 1929.a modelleeris Jakob Liivi Tartus kujur Espenberg(Haavamägi). Peale J. Liivi surma moodustatid Jakob Liivi Mälestuse Jäädvustamise Väike-Maarja komitee, mis asus raha koguma kultuuritegelase monumendi püstistamiseks. Skulptor R. Haavamägi poolt tehtud ausamba pidulik avamine toimus 25. septembril 1938.a.

Sisestatud: 15.11.2006.