Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi II maailmasõja Sinimägede lahingu koht
Mälestise registri number 5823
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 25.06.1997
Registreeritud 25.06.1997
Mälestise vana number -
Liigitus ajaloomälestis

Inspekteerimised(7)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 11.06.18

Menetleja: Ida- Virumaa nõunik, Kalle Merilai

Mälestise tunnus


Ajalooline lahingupaik ühes memoriaaliga, mis sümboliseerib II maailmasõjas põrkunud Nõukogude ja Saksa vägede lahingut Sinimägedes.

Sisestatud: 16.11.2018.

Mälestise kirjeldus


Esimene mälestusmärk Sinimägedele paigaldati 1994. aastal, mis sinna paigutati 6,5 m kõrgune puidust rist. 1996. aastal valmisid arhitekt Tiit Kaljundi poolt esimesed kavandid Sinimägede memoriaali kujundamiseks. Memoriaal rajati aastatel 1997-2000. Umbes hektari suurusel maa alal on 12 meetri kõrgune terasest ratasrist (metallikunstnik Heino Müller). Selle keskel on plahvatust sümboliseeriv kompositsioon. Rist, rünnakuteravikku (ida-lääs) sümboliseeriv graniitkividest ääristus ning autentne, vooderdatud põhjaga kaevikulõik, mis liitub puhastatud algse kaevikuliiniga, moodustavad monumendirühma. Hiljem on jätkuvalt hooldatud memoriaali juurde viivat treppi, infotahvleid, parklat, vihmavarjuks on mäe jalamile püstitatud lihtne katusealune. 2004. aastal avati memoriaali koosseisus eraldi mälestuskivi 20. Relvagrenaderide Diviisi võitlejatele. Kaks aastat hiljem toimunud kokkutulekul avati mälestuskivid hollandi ja vallooni vabatahtlikele, kes võitlesid kõrvuti eestlastega. Grenaderimägi käis lahingute käigus korduvalt käest kätte, kaitsjate viimaseks vastupanukoldeks oli memoriaali ristist sadakond meetrit ida pool paiknev „Põrguauk“, mille seinas on tänaseni näha punkriava.

Sisestatud: 16.11.2018.

Mälestise asukoha kirjeldus


Sinimäed paiknevad Tallinn-Narva maanteest (A1) lõunas ajaloolise Tallinn-Narva maantee ääres. Vaivara Sinimägede puhul on tegemist kolme järsu põhjanõlva ja lauge lõunanõlvaga kuplikujulise pinnavormiga, mida läänest itta nimetatakse Tornimäeks (kõrgus 70,6 meetrit), Põrguaugumäeks ehk Grenaderimäeks (kõrgus 83,1 meetrit) ja Pargimäeks ehk Lastekodumäeks (kõrgus 85,2 meetrit). Mägesid ümbritsevad lagedad alad, millel paiknevad üksikud taluhooned. Lastekodumäe ümber paikneb Sinimäe aleviku tihehoonestusala. Mägedest põhja pool kulgeb Tallinn-Narva mnt (A 1), lõuna pool kulgeb Tallinn-Narva-Peterburi raudtee, millest omakorda lõunapool asuvad metsased ja soised alad.
Tornimäe lõunajalamil asub 20. sajandi algul rajatud Vaivara uus kalmistu (reg-nr 56), sellest lõuna pool, teisel pool vana Narva maanteed, pikki põhja-lõunasuunalist klindi serva 18. sajandi lõpust pärinev Vaivara vana kalmistu (reg-nr 5822). 1980. aastatel rajati Tornimäe jalamile Vaivara uuest kalmistust lääne poole Sillamäe kalmistu.
Põrguaugumäele rajati aastatel 1997-2000 Sinimägede lahingu memoriaal, mille autoriks on arhitekt Tiit Kaljundi. Memoriaali keskseks aktsendiks on mälestusrist, mille autor on metallikunstnik Heinz Müller.
Sinimäed võeti 1959. aastal looduskaitse alla, 1998. aastal loodi Vaivara maastikukaitseala.

Sisestatud: 17.01.2017.

Mälestise ajalugu


Vaivara Sinimäed oma strateegilise tähtsusega on varasematelgi sajanditel olnud kaitserajatiste osaks. Peeter I laskis 18. sajandi algul rajada kindlustuste vööndi (Rootsi vall) Soome lahe kaldalt Pimestikust üle Tornimäe lõuna suunal asuvate soodeni. Esimese maailmasõja ajal olid Sinimäed osaks Peterburi 3. kaitsevööndi süsteemist. Pargi- ja Põrguaugumäele rajati betoonist blindaažid ning ehitati laskemoonakeldrid. Rajatisi kasutati Teise maailmasõja ajal Sinimägede kindlustuste väljaehitamiseks. Siin kindlustasid end Eesti Vabadussõja lahingutes 1919. aasta jaanuaris Jõhvist taanduvad Punakaardi väeosad, 1941. aasta augustis aga taanduvad Punaarmee väeüksused.
Teise maailmasõja ajal olid Sinimäed osa Tannenbergi kaitseliinist Kirde-Eestis, mis kulges Soome lahest kuni Peipsi järveni. Kindlustuste rajamist alustati 1943. aastal ning täiendati pidevalt 1944. aastal. Kaitseliin sai alguse Mummassaarest, kulges üle Sinimägede jõudes Hundinurga juures raudteeni, pöördus seejärel alul järsult läände ning seejärel lõunasse kulgedes üle Sirgala, Puhatu ja Gorodenka soode Narva jõeni ja sealt Peipsi järveni. Kaitseliini võtmeks olid soode ja lagendike üle valitsevad Sinimäed, mis olid soomusjõudude läbimurdeks ainuke looduslikult sobiv lõik.
Sinimägedes oli kaitse üles ehitatud sügavuti. Esimene kaitseliin asus ida pool Lastekodumäe ees ja Lastekodumäel, teine kaevikuteliin asus Lastekodumäe ja Põrguaugumäe (Grenaderimäe) vahel ja Põrguaugumäel (Grenaderimäel) ning kolmas kaitseliin Tornimäe ees.
Sinimägede lahingud on osa Teise maailmasõja ajal Narva rindel 1944. aastal peetud võitlustest. Punaarmee jõudis Narva jõeni 1. veebruaril 1944, mil algasid lahingud Narva rindel, mille käigus kandusid lahingud 1944. aasta veebruari keskel ja märtsi keskel ka Sinimägede alla. Märtsi lõpul 1944 asusid Saksa väeüksused rünnakule - vallutati tagasi Narva, kuid Krivasoo sillapead likvideerida ei õnnestunud. 24. juulil 1944 alustas Punaarmee suurpealetungi Krivasoo sillapealt Auvere platsdarmilt. 26. juulil 1944 tungis Punaarmee Narva linna.
Sinimägede lahing ehk lahing Tannenbergi liinil (saksa keeles Die Schlacht um die Tannenbergstellung; vene keeles Битва за линию „Танненберг“) oli strateegilise tähtsusega kokkupõrge Saksamaa armeegrupi Narwa ja Nõukogude Liidu Leningradi rinde vägede vahel, mis sai alguse 25. juulil 1944 armeegrupp Narwa taandumisest Narva jõel asunud Panther-liinilt Tannenbergi liinile.
26. juunil 1944 alustasid Nõukogude armee Leningradi rinde väed pealetungi Sinimägede positsioonidele eesmärgiga murda Tallinn-Narva maanteel Saksa armee kaitsest läbi ning liikuda edasi Tallinna suunal. 26.-28. juulil peeti ägedaid lahinguid Lastekodu mäe pärast - Punaarmee väeüksustel õnnestus läbi murda Lastekodumäest lõuna pool asuvast kaitseliinist ning hõivata Lastekodumägi. 29. juulil algas rünnak Grenaderimäe vallutamiseks, Punaarmee tankiüksused piirasid Grenaderimäe ümber ning jõudsid Tornimäe alla. Saksa tankiüksuste vasturünnak toimus piki vana Tallinn-Narva maanteed ida suunal ja Grenaderimäe ning raudteevaheliselt alalt Hundinurga-Tirtsu suunal. Punaarmee suruti 29. juuli õhtuks Tornimäelt ja Grenaderimäelt välja. 30.-31. juulil jätkusid ägedad lahingud Grenaderimäe pärast, kuid Punaarmeel ei õnnestunud Sinimägedest läbi murda. Augusti algul laiendas Punaarmee rünnakuala, üritades läbi murda Sinimägede kaitsjatest tiivalt nii lõuna kui ka põhja poolt, samas jätkusid ägedad lahingud Sinimägedel.
Augusti teisel poolel lahingutegevus Tannenbergi liinil vaibus. Lahingute kese oli selleks ajaks kandunud Lõuna-Eestisse. Seoses Punaarmee läbimurdega Tartu ja Valga suunal ning 1944. aasta septembri keskel alanud pealetungiga Riia suunal ähvardas Sinimägede kaitsjaid kotti jäämise oht ning 18. septembril 1944 algas üldine Saksa armee positsioonidelt taandumine. Viimased katteüksused lahkusid Sinimägedest öösel vastu 19. septembrit 1944.

Sisestatud: 17.01.2017.