Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Betti Alveri sünnimaja
Mälestise registri number 5824
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ajaloomälestis
Arvel 25.06.1997
Registreeritud 25.06.1997
X-koordinaat 638974.93
Y-koordinaat 6514383.79
Mälestise vana number 21-k
Ava kaardil

Paikvaatlused(8)

Seisund: hea

Paikvaatluse kuupäev: 05.09.14

Menetleja: Muinsuskaitseameti Jõgeva maakonna vaneminspektor, Sille Raidvere

Mälestise tunnus


Tuntud eesti luuletaja sünnimaja.

Sisestatud: 26.11.2008.

Kirjeldus


Väike, ühekordne puithoone. Kaetud lameda viilkatusega. Välisvooder ülalt 3/4 osashorisontaallaudisega, alt püstlaudisega. Fassaadid lihtsad. Avad markeeritud laiade piirdelaudadega, pealt kaunistatud äärekarniisiga.

Sisestatud: 27.09.2007.

Ajalugu


Betti (Elisabet) Alver sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeval. Ta lõpetas Tartus keskkooli ning õppis 1924-1927 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas. Alveri esimene olulisem teos oli romaan "Tuulearmuke" (1927). Alates 1930. aastatest pühendus luulele, avaldades kirjanduslikes ajakirjades mitu poeemi ning 1936. aastal varasemat lüürikat koondava kogu "Tolm ja tuli". See paistis silma kunstilise küpsusega ja on tervikuna vaadates ülemlaul kunsti tõearmastusele ja ilule. Betti Alver on tegutsenud ka tõlkijana. Temalt ilmusid A. Puškini poeemide tõlked ja "Jevgeni Onegini" eestindus (1964), mida peetakse eesti tõlkekultuuri tippsaavutuseks. Betti Alveri luule on klassikaliselt vormirange, sõnastuselt loomulik, tehniliselt virtuoosne. Betti Alver suri 1989. aastal Tartus.

Sisestatud: 27.09.2007.

Kaitsevööndi ulatus


50 meetrit

Sisestatud: 27.12.2007.

Meedia


-Betti Alveri muuseum hakkab valmis saama
http://www.vooremaa.ee/?category_id=4&article_id=9817&issue=413

- majamuuseum
http://www.bettimuuseum.ee/index.php?page=4&lang=1

Sisestatud: 27.09.2007.