5824 Betti Alveri sünnimaja
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Betti Alveri sünnimaja |
---|---|
Mälestise registri number | 5824 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | ajaloomälestis |
Arvel | 25.06.1997 |
Registreeritud | 25.06.1997 |
X-koordinaat | 638974.93 |
Y-koordinaat | 6514383.79 |
Mälestise vana number | 21-k |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(8)
Paikvaatluse kuupäev: 05.09.14
Menetleja: Muinsuskaitseameti Jõgeva maakonna vaneminspektor, Sille Raidvere
|
Kirjeldused(5)
Mälestise tunnus Tuntud eesti luuletaja sünnimaja. |
Kirjeldus Väike, ühekordne puithoone. Kaetud lameda viilkatusega. Välisvooder ülalt 3/4 osashorisontaallaudisega, alt püstlaudisega. Fassaadid lihtsad. Avad markeeritud laiade piirdelaudadega, pealt kaunistatud äärekarniisiga. |
Ajalugu Betti (Elisabet) Alver sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeval. Ta lõpetas Tartus keskkooli ning õppis 1924-1927 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas. Alveri esimene olulisem teos oli romaan "Tuulearmuke" (1927). Alates 1930. aastatest pühendus luulele, avaldades kirjanduslikes ajakirjades mitu poeemi ning 1936. aastal varasemat lüürikat koondava kogu "Tolm ja tuli". See paistis silma kunstilise küpsusega ja on tervikuna vaadates ülemlaul kunsti tõearmastusele ja ilule. Betti Alver on tegutsenud ka tõlkijana. Temalt ilmusid A. Puškini poeemide tõlked ja "Jevgeni Onegini" eestindus (1964), mida peetakse eesti tõlkekultuuri tippsaavutuseks. Betti Alveri luule on klassikaliselt vormirange, sõnastuselt loomulik, tehniliselt virtuoosne. Betti Alver suri 1989. aastal Tartus. |
Kaitsevööndi ulatus 50 meetrit |
Meedia -Betti Alveri muuseum hakkab valmis saama |