Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kantsel, Chr.Ackermann, L.Heissmann, 17/18.saj. (puit, polükroomia)
Mälestise registri number 6006
Mälestise tüüp Vallasmälestis
Mälestise liik kunstimälestis
Arvel 11.08.1997
Registreeritud 11.08.1997
Mälestise vana number 112-k

Paikvaatlused(9)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 26.02.16

Menetleja: TLPA muinsuskaitse osakonna juhtivspetsialist, Eero Kangor

Märksõna(6)

Kunst, Materjal, Puit, Objekt, Sisustus, Kirikusisustus.

Mälestise tunnus


Kantsel on näide Eesti 17. saj. ja 18. saj. alguse tisleri- ning puunikerduskunstist. Barokiaja tuntud puunikerdajate Lüdert Heissmanni ja Christian Ackermanni töökojas meisterlikult, kõrgel kunstilisel tasemel teostatud kunstilooming, olles ühtlasi Chr. Ackermanni küpse loomeperioodi viimane säilinud dokumenteeritud ja lõpetatud töö. Mälestis moodustab osa kiriku sisustusest.

Sisestatud: 12.03.2007.

Aruanded


Tallinna Rootsi-Mihkli kirik. Kantsel. Järelkonserveerimistööde aruanne. Tallinn 2009. (MKA arhiivis)

Sisestatud: 31.07.2014.

Arhiivimaterjalid TKVA-s


Tallinna Rootsi-Mihkli kiriku kantsli järelkonserveerimistööde programm 3. august - 15. september 2009.a. Ennistuskoda "Kanut". P. Ehasalu. Tallinn, 2009. TLPA MO n. 12, s. 671.
Rootsi Mihkli kiriku kantsli konserveerimistööde programm. Ennistuskoda "Kanut". K. Sibul. Tallinn, 2002. TLPA MO n. 12, s. 625B
Rootsi-Mihkli kiriku kantsli konserveerimistööde programm. Ennistuskoda "Kanut". K. Sibul. Tallinn, 2001. TLPA MO n. 12, s. 625A
Tallinn, Rüütli tn 9 Rootsi-Mihkli kiriku kantsli inventariseerimise ja restaureerimise ettepanek. OÜ Vana Tallinn. K. Holland et al. Tallinn, 2000. . TLPA MO n. 12, s. 313
Rootsi-Mihkli kirik. Kantslirestaureerimistööde aruanne. OÜ Vana Tallinn. K. Holland et al. Tallinn, 2002. TLPA MO n. 12, s. 312
Rootsi-Mihkli kirik. Kantsli puuduvate detailide tööjoonised. OÜ Vana Tallinn. K. Holland et al. Tallinn, 2001. TLPA MO n. 12, s. 310B
Tallinna Rootsi-Mihkli kiriku kantsli restaureerimise täiendavad joonised. OÜ Vana Tallinn. K. Holland et al. Tallinn, 2001. TLPA MO n. 12, s. 310A
Rootsi-Mihkli kirik. Kantsli puuduvate detailide tööjoonised. OÜ Vana Tallinn. K. Holland et al. Tallinn, 2001. TLPA MO n. 12, s. 310
Rootsi-Mihkli kiriku kantsli restaureermistööde aruanna. T.-M. Kreem. Tallinn, 2002. TLPA MO n.12, s. 309

Sisestatud: 24.10.2016.

Meedia


Helen Mihkelson. Varastatud kuju leiti üles 28 aastat hiljem. Postimees, 19.12.2016

Sisestatud: 19.12.2016.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: puit.
Tehnika: kullatud, nikerdatud, polükroomia, tisleritöö, treitud.
Autor, valmistamise koht: Christian Ackermann ja Lüdert Heissmann, Eesti
Dateering: 17/18. sajand
Mõõtmed: Üldkõrgus – 236,5 cm, korpuse kõrgus – 122,5 cm, korpuse allserv põrandast – 130 cm (ühtlasi Moosese figuuri kõrgus)
Korpuse figuuride umbkaudsed mõõtmed (trepirinnatise poolt alustades):
I Peetrus – H = 67, L = 25 cm
II Kristus – H = 66 cm, L = 24 cm (maailmaõun – 6,5 x 75 cm)
III Paulus – H = 64 cm, L = 23 cm (raamat – 8,5 x 7 cm)
IV Andreas – H = 67 cm, L = 30 cm (ristihaar – 8,5 x 9 cm)
V Johannes – H = 67 cm, L = 25 cm (raamat – 9 x 2 cm)
figuuridealused nimetahvlid: 38 (42) x 14 (19) cm
trepirinnatise maalide mõõtmed: 60 (72) x 37 (46) cm, nimetahvlid: 61 (56) x 11 (16) cm
uksefrontooni figuuride mõõtmed: Johannes – 55,5 x 20 x 13 cm, Kristus – 51 x 22 x 16 cm, Jaakobus Noorem – 56,5 x 19 x 12,5 cm
Püha tuvi mõõtmed: tiibade siruulatus – 53 cm, tiiva pikkus 21 cm, laius 10 cm, keha – 24 x 11 x 9 cm
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Kantsli vanemateks osadeks on kõlaräästas (2002.a avatud serva mustal taustal kollase värviga, väljavenitatud gooti tähtedega saksakeelne tekst, kusjuures nurksulgudes olev tekstiosa on raskesti loetav ning võetud saksakeelsest piiblist: Rufe getrost, [halte nicht an dich]! Erhebe deine Stimme [wie] eine Pasune und verkundige meinem Volk [seine Abtrünnigkeit]. Js 58:1. Tõlkes: Hüüa täiest kõrist, ära peatu, tõsta häält otsekui pasun! Tee teatavaks mu rahvale nende üleastumine), uks ja ukseportaal, mis valmisid 1632 Lüdert Heissmanni töökojas (sh veel mõned detailid). Kantsli korpus ja oletatavasti ka trepirinnatis valmisid 1707.a Eesti kuulsaima barokiaja puunikerdaja ja kujuri Christian Ackermanni käe all. Kantsel kuulub meistri küpsesse loomeperioodi, olles teadaolevalt Chr. Ackermanni rikkaliku altarite-kantslite pärandi viimane säilinud dokumenteeritud ja lõpetatud töö.

L. Heissmanni valm. kõlarääst (1632) on kuusnurkne, alläärt kaunistab sakmestik (taastatud 2002.a). Laes on valguskiiri kujutav maaling (sekundaarne), mille keskel ripub kullatud püha tuvi. Räästu krooni (taastatud) moodustavad kuus roidekaart, mille vahel asetsevad viis nikerdfrontooni, ja mis tipneb suure kullatud munaga. Kahel neist asetsevad kullatud figuurid (algselt viis, kolme figuuri seisund ja asukoht teadmata) esiküljega koguduse poole. Kõlaräästa roidekaared, korpus ja sakmestik on kaunistatud eri suurustes treitud ja kullatud munadega.

Korpusel on keerdsammastega eraldatult apostel Peetruse, õnnistava Kristuse, apostlite Pauluse, Andrease ja Johannese nikerdfiguurid. Kantsli soklitsoonis figuuride all paiknesid enne restaureerimist putopead (keerubid), mitte nimetahvlid, nagu see oli Chr. Ackermanni loomingule tavaline. Kunstiajaloolane Tiina-Mall Kreem on osutanud, et nii putopeade olemasolu kujude all kui nende kujutusviis ei sobi kokku Chr. Ackermanni küpse loomeea kujutusviisiga, vaid sarnanevad u 27 aastat varem valminud Mihkli kiriku ristimiskambri (u 1680), seega varasema loomeperioodi putodega. Kantsli taastamine lahendas selle küsimuse: korpuse soklitsoonist putopeade alt tulid hilisemate värvikihtide eemaldamisel nähtavale Püha Peetruse ja õnnistava Kristuse [Salvator M(undi)] nimetahvlid tekstidega: S. PETRVS. ja SALVATOR-M. Tõenäoliselt 19. saj. asendati nimetahvlid putopeadega (käesolevaks ajaks säilinud vaid kaks fragmenti), mille valmistamisel võeti eeskujuks Mihkli kiriku baptisteeriumi putod. Taastatud kantslil jäeti nähtavaks kaks avatud originaalset nimetahvlit ja lisati kolm uut puuduvat nimetahvlit tekstidega: S. PAVLVS., S. ANDREAS., S. IOHANNES. (puidupind peitsitud, nimed kujundatud šabloonide abil) vastavalt figuuride järjestusele S. Karlingu teoses ”Holzschnitzerei und Tischlerkunst der Reanaissance und des Barocks in Estland” (Dorpat 1943).

Trepirinnatise varasemate värvikihtide alt (vt ribasondaaže) tulid nähtavale apostleid Matteust (tekst: S. MATHIAS), Siimeoni (tekst: S: SIMON) ja Toomast (tekst: S. THOMAS) kujutavad maalingud koos vastavate nimetahvlitega (autorsuse täpsustamiseks tuleks uuringuid jätkata).

Ukseportaali frontooni (taastatud) kolm, algselt tõenäoliselt barokivärvides figuuri – Salvator, Johannes ja Jaakobus Noorem (?) – võivad pärineda L. Heissmanni kantslilt (võisid asetseda tema loodud kantsli korpusel, kuna figuurid polnud algselt ümarplastilised) või varasemalt kantslilt. Nende seas on kantsli teine õnnistav Kristus. Kuna 18. saj. ikonograafiareeglid välistasid kahe ühesuguse figuuri paigutamise ühele esemele, võib arvata, et figuurid lisati või asendati 19. saj., mil kantslil toimus teisigi töid. Nimelt värviti 1814 kantsel üle valget marmorit imitateerivana ja tõenäoliselt sel ajal viimistleti ka polükroomsed figuurid ”hõbedaseks” (pliisulam), saades sellega klassitsistlikule iluideaalile vastava ilme. Tõenäoliselt 19. saj. II poolel kaeti marmoreering hallikasrohelise õlivärviga.

Mihkli kiriku kantsli teekond tagasi kirikusse on olnud pikk ja vaevarohke. 1949.a, pärast kiriku kasutuselevõtmist spordisaalina, oli see hoiul Hobuveskis jm Tallinnas, 1971.a. Märjamaa kirikus, 1983.a. Eesti Kunstimuuseumis, kust 1987.a varastati kantsli jalg. 2001. a. deponeeriti see osaliselt säilinuna kirikusse. Kantsel taastati terviklikult 2002. a. Varasemate värvikihtide avamine tõi paljuski selgust kantsli kujunemislukku, täiendas ikonograafilist programmi, lisas väljendusrikkust ning täpsustas liturgilist konteksti. 2015.a leiti kantsli korpuse Moosese figuuriga jalg, mille tuvastas Rootsi-Mihkli kiriku kantsli jalana L. Lainvoo. 2016.a kantsli jalg restaureeriti ja paigaldati oma kohale tagasi.

Sisestatud: 12.03.2007.