Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Skulptuur "Joosep", Saksa töö, 1450 (polükroomia, puit)
Mälestise registri number 6164
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 13.08.1997
Registreeritud 13.08.1997
Mälestise vana number 753
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: halb

Inspekteerimise kuupäev: 13.06.16

Menetleja: Vallasmälestiste inspektor, Kadri Tael

Märksõna(5)

Kunst, Materjal, Puit, Objekt, Skulptuur.

Mälestise tunnus


Muinsuskaitse alla võetud kui unikaalne hiliskeskaegne skulptuuriteos 15. sajandi keskpaigast

Sisestatud: 16.02.2014.

Mälestise ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1931 (nr. 771: 2 – mehe figuuril seisev reljeefidega kaunistatud hilisrenessanss stiili kantsel), aastast 1973 – vabariikliku tähtsusega kunstimälestis nr. 753

Sisestatud: 16.02.2014.

Kirjandus


K. Markus, T.-M. Kreem, A. Mänd. Kaarma kirik. Tallinn, 2003, lk. 126-127: Kantsli juures seisab kepiga vana meest kujutav skulptuur, mida kirjanduses enamasti Peetruseks või Joosepiks kutsutakse. Ainult Kaur Alttoa on osutanud, et tegemist võib olla hoopis Küreene Siimoniga.
S. Karlingi järgi seisis figuur 1775. aastal kantsli all. Praegune värvkate pärineb 1778. aastast, mil kirikus tehti põhjalik remont. Üle meetri kõrgune tammeskulptuur kannab keskajale iseloomulikke rahvalikke rõivaid. Põlvini ulatuv mantel on vööga kokku tõmmatud ning eest suurte dekoratiivsete nööpidega kaunistatud. Kapuutsi hoiab paigal lai krae, mis kukub üle õlgade. Jalas on tal madalad ilma nöörideta saapad ning vööl kandiline klapiga nahast kott... Paremas käes on ta hoidnud midagi, mis tõenäoliselt ei olnud kepp. Praegune kepi vars pärineb 1990. aastatest, kõver käepide on vanem, kuid ei ole valmistatud ühes tükis peopessa jääva osaga. Pigem võib olla tegemist raamatukotiga... Kaenla alla tehtud suured sisselõiked ning puusajoone robustne õõnestamise pidi toimuma enne 1778.a. värvimisaktsiooni. Mehe ühele küljele kaldu hoiak ning sõrmejäled mantliküljel näitavad, et ka algselt on ta puusal midagi kandnud – tõenäoliselt risti.
Hiliskeskaja kunstis on väga levinud harduspildid (Andachtsbild), millega vaatajas äratada vagasid tundeid... Risti kandev Kristus lahutati paljufiguurilisest passioonipildist 14. sajandi keskel ning nii sai ajalooline Kolgatale minek rohkem inimlikustatud sisu ning muutus inimkonna kannatuse sümboliks... Enamasti kujutatakse Kristust kas ühe või mitme saatefiguuriga. 15. sajandi esimesest poolest on enam levinud harduspildiks Kristus koos Küreene Siimoniga, kes aitab tal risti kanda...
15. sajandi passioonimängudes esineb Siimon alati talupoja või palveränduri rõivastes vana mehena...
...ei ole mingit kahtlust, et tegemist on Siimoniga, ning seega tuleb Kaarma figuuri vaadelda teiste ristikandmise gruppide kontekstis. Arvestades selliste skulptuuride valmistamise traditsiooni 15. sajandi Saksamaal, on loogiline oletada, et tegemist on importtööga. Samal ajal ei saa ka välistada, et lisaks Kristusele ja Siimonile kuulus gruppi veel teisigi figuure, nt sõjasulased või halavad naised. Sellise töö tellimine käis tavalisele kogudusele üle jõu ning on seetõttu ainumõeldavalt seostatav toomkapiitli ja piiskop Ludolfi resideerimisajaga Saaremaal 1449-1458, mil Kaarmast saab Achidiakonat. Ludolfi vaimulikukarjäär algas Saksa Ordus, kus ta oli peaprokuraatori kirjutaja. Siit võib järeldada, et piiskopil olid head kontaktid Ida-Preisimaaga ning sealkandis levinud ristikandmise grupid olid talle tuntud. S. Karlingi dateering 1450. aastatesse jääb seega kehtima, kuid Sittowi autorsuse võib välistada, sest Kaarma figuuril ei ole mingit seost Tallinna raekoja töödega.

Sisestatud: 16.02.2014.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: puit (tamm).
Tehnika: nikerdatud, polükroomia.
Autor, valmistamise koht: tundmatu meister
Dateering: 15. sajandi keskpaik (1450. aastad)
Mõõtmed: kõrgus ca 160 cm, laius ca 65 cm, sügavus ca 54 cm, jalami kõrgus ca 19 cm, kepi pikkus ca 86 cm, pealaeava Ø ca 5, 8 cm, sügavus ca 18 cm, turjaava ca 15 x 6 cm, sügavus ca 140 cm; raamat ca 26 x 18, 5 x 6, 5 cm, käsivarre otsaosa pikkus ca 24 cm
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): kulunud, määrdunud, pragunenud, puidu pehkimist, värvikadusid; jalam lõhenenud neljaks tükiks (kahekordse raudtraadiga kokku tõmmatud), vasak labakäsi puudu
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): raamat (toetub käe külge monteeritud traadist raamile) ja kepp sekundaarsed (peale 1920. aastaid; kepi praegune vars 1990. aastaist)

Sisestatud: 16.02.2014.