Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Altar, Lüübeki koolk., 16.saj. I pool (puit, polükroomia)
Mälestise registri number 6172
Mälestise tüüp Vallasmälestis
Mälestise liik kunstimälestis
Arvel 13.08.1997
Registreeritud 13.08.1997
Mälestise vana number 756

Paikvaatlused(10)

Seisund: deponeeritud

Paikvaatluse kuupäev: 04.04.23

Menetleja: Saaremaa nõunik, Liis Koppel

Märksõna(6)

Kunst, Materjal, Puit, Objekt, Sisustus, Kirikusisustus.

Mälestise tunnus


Muinsuskaitse alla võetud kui unikaalne hiliskeskaegne polükroomsete nikerduste ja maalidega kappaltar 16. sajandist

Sisestatud: 14.11.2012.

Kirjeldus


Tüüpiline 16. sajandi I veerandi Põhja-Saksa nikerdatud kappaltar kahe tiivapaari (välimised maalitud), predella ja pealisega

Sisestatud: 14.11.2012.

Ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1931 (nr. 771: 3 – vana tiibaltar, a. 1574, keskel maal Kristus ristil, tiibadel 12 puust figuuri), aastast 1973 – vabariikliku tähtsusega kunstimälestis nr. 756

Sisestatud: 14.11.2012.

Aruanded


Kaarma altari (obj. 756) (Maarja kroonimine, Viimne kohtupäev) ajalooline õiend (eesti ja vene keeles). Koostaja: V. Raam 1974
Konserveerimistööde aruanne. Ennistuskoda Kanut. Konservaator: M.Mängel, Ü.Vahur. Tallinn 2008

Sisestatud: 29.02.2016.

Meedia


Õhtuleht 18.02.1999, Siim Randla artikkel "Vargad viisid muuseumi vara"
http://www.ohtuleht.ee/34940/vargad-viisid-muuseumi-vara

Sisestatud: 11.02.2015.

Kirjandus


K. Markus, T.-M. Kreem, A. Mänd. Kaarma kirik. Tallinn, 2003, lk. 129: Altari kinkis kirikule 1547. aastal piiskopi nõunik ja Kaarma mõisnik Berent Berg. Annetust tähistav tekst koos Bergi ja tema naise Jutta Uexkülli perekonnavappidega paikneb vaataja poolt parempoolsel sisemisel tiival: Dis Altar hab Ich Berent Berch hier in diese Kirche zu Karmel gegeben zu die Ehre Gottes zu ewigen Zeiten unwieder ruflich. ANNO 1547. Tegemist on hisliskeskaegse tiibaltariga, millel on kaks tiivapaari – üks liikuv, teine liikumatu. Altari korpus koos tiibadega asetseb predellal ning on kroonitud hilisgooti fiaalidega pealisega.
Bergi kingitud tiibaltar koosneb tegelikult mitme altari osadest. Omaette terviku moodustab altarikapp koos tiibade ja predellaga. Selle altari juurde kuuluvad 12 apostlifiguuri, pealise niššides paiknenud Viimse kohtupäeva teemalised skulptuurid (varastatud 1999) ning neljal tiival osaliselt säilinud maalingud. Predella tekst ning korpuses paiknenud maal Kolgata on 1791. aasta renoveerimise tulemus. Enne paiknes korpuses Maarja kroonimise reljeef, mis pärineb mingilt muult altarilt ja asub praegu Saaremaa Muuseumis. Pealis ei ole aga kuulunud algselt kummagi eespool mainitud altari juurde...
Samas, lk. 133-135: Tammepuidust altarikapi välimine tiivapaar on korpusega monoliitselt seotud, sisemised tiivad metallhingedel liigutatavad. Liikuvate tiibade siseküljed on jaotatud horisontaalselt kahte tsooni, mis on saledate kolonettide ja baldahiini abil liigendatud kolmeks nišiks. Nii tekitati kabelilaadsed ruumikesed 12 apostlile. Niššide ülaosa katab väänlamotiiviga kullatud nikerdfriis (osaliselt asendatud), mille raamis on kohati märgata algset sinist värvi. Niššide tagasein oli punsitud ning kullatud, soklitsoon sinine... Korpus on praegu tühi, kuid algselt paiknes seal kompositsioon Viimne kohtupäev, baldahhiin on aga 20. sajandi algul paigutatud Maarja kroonimise reljeefi raami. Altari laius koos tiibadega on 3, 4 m ning kõrgus koos predellaga 2, 32 m. Konstruktsiooni, ülesehitust ja värvivalikut arvestades on tegemist tüüpilise 16. sajandi esimese veerandi Põhja-Saksa altarikapiga.
Altarikappi krooninud pealis koosneb kuuest väiksemast ja ühest kõrgemast ehisraamistikuga kaunistatud nišist, kuhu olid paigutatud Viimse kohtupäeva teemalised skulptuurid: keskosas Kohtumõistja Kristus (viidi üle uuele altarile) ning tema all oma saatust ootavad inimesed, nende kõrval Maarja ja Ristija Johannes, seejärel pasunat puhuvad inglid (üks puudus juba 19. sajandi lõpul) ning lõpuks inglid Kristuse kannatusriistadega. Pealis ei ole algselt tiibaltari juurde kuulunud, seda arvamust kinnitab nii töö kvaliteet kui ka konstrukstsioon: niššide vahel paiknevad fiaalid on valmistatud õhukestest, üksteise peale kinnitatud plaatidest; peenelt nikerdatud krabide asemel on aga ilmetud kuubikud. Nii robustset tööd ei lubanud endale ükski Lübecki meister ning pealegi valmistati seal detailid alati ühes tükis. Ka ehisraamistikus esinev punane värv on Lübecki kunstile võõras, seal kasutati äärise värvimiseks ainult sinist. Niššide kuju ja ehisraamistiku stiili järgi otsustades võib pealise dateerida dateerida 16. sajandi keskpaika. Kuna selle ülesehitus järgib täpselt tiibaltari proportsioone, siis võib oletada, et pealise valmistas kohalik meister, kes Bergi kingitud erinevate altarite osad Kaarmal kokku pani...
Samas, lk. 142 – 143: Kuigi Viimse kohtupäeva reljeefidest oli 1999. aastani säilinud ainult väike osa, võib mitmete Põhja-Saksa altarite alusel rekonstrueerida kunagise pildiprogrammi: keskel oli suur peaingel Miikael mõõga ja kaaludega, tema kohal Kohtumõistja Kristus, Maarja ja Ristija Johannes. Nende ümber pasunat puhuvad ja kannatusriistadega inglid ning all nurkades haudadest tõusvad inimesed, kes saadetakse kas põrgusse või võetakse vastu taevaväravas...
Kui liikuvad tiivad olid suletud, katsid kogu altarikappi maalingud. Kesksest kompositsioonist Püha perekond on järel armetud riismed, kuid seegi vähene näitab töö kõrget kvaliteeti. Vasakpoolsel liikumatul tiival on aimata niudevööga figuuri, kelle kehal jooksevad verenired. Ilmselt on kujutatud Kristust Valumehena. Tema kõrval on märgata veel ühe figuuri olemasolu, kes pildi ikonograafiast lähtuvalt võiks olla Jumal-Isa. Parempoolsel tiival on Ristija Johannes tallega...
Samas, lk. 147: Kaarma maalide autori Madalmaade päritolule viitab väga spetsiifiline rõivamood (nt peakatted) ja rikkalike stseenidega žanrimaal Ristija Johannese taustal... Just Ristija Johannesega tiib ongi Kaarma maalidest kvaliteetseim ning kõige enam Jacob van Utrechti stiili järgiv. Täielik vastand sellele on aga Kristust Valumehena kujutav tiib, mille vähesed säilinud maalingufragmendid näitavad ilmselgelt teisejärgulist töökvaliteeti...
...Kaarma maalingud võib dateerida ajavahemikku 1520-24, kuid skulptuuride stiili arvestades oleks varasem dateering õigustatum. See asetaks kogu altarikapi valmimise ca 1520. aastasse.
Samas, lk. 151: Legendaarse pastori Immanuel Mickwitzi ajal, kui kirikut ulatuslikult ümber kujundati, võeti ette ka altarikapi uuendamine... Altaripealise keskossa asetati lõuendile maalitud Kolgata kujutis... Vana altarikapi liigutatavatel sisetiibadel paiknenud nikerdatud apostlid, samuti altarikapi kõrge friisitaolise pealise niššides olevad figuurid jäeti 1791. aastal oma senisele kohale. Ainukeseks muudatuseks oli figuuride taustade valgeks lupjamine.
Samal ajal täiendati altaripealist ikonograafia seisukohalt olulise ja hetkel väga moes olnud Püha Kolmainu sümboliga... Ajastu kontekstis moodsaks võib pidada ka Kaarma keskaegse altarikapi marmoreerimist... Renoveerimistööde käigus värviti valge lubivärviga üle ka vana altarikapi tiibadel olnud, kuid suuri värvikahjustusi kandnud maalingud.
V. Raam. Gooti puuskulptuur Eestis. Tallinn, 1976, lk. 59 – 64: Kaarma kirikuga seotud gooti puunikerdused ei piirdu ainult Kuressaare linnuse kabelisse sattunud von der Heide reljeefiga Maarja kroonimine. Kirikus hoitakse vana tiibaltarit, mis korduvate rekonstrueerimiste tõttu on kujunemisloolt mitmeti keerukas ja moodustab omalaadse kombinatsiooni mitmesuguse päritoluga osadest ning detailidest.
Väänlatest põimitud ažuursed baldahhiinliistud apostliniššide ülaosas lubavad stiililaadi järgi oletada, et kõnesoleva Kaarma altari põhiosad on valmistatud 1525. aasta paiku. Esitatud dateeringut kinnitavad apostlifiguurides väljenduv kunstiline vormikõne ning sisemine karakter... Samasugusest hilisgooti baroksest paatosest on kantud hiljem altarikapi peale paigutatud niššidesse üleviidud miniatuurfiguurid: tuulest lehvivas mantlis edev Maarja, drastilises poosis palvetav Johannes ja punnispõselised inglid. Põrgut kujutaval reljeefil, mis näib olevat hiljem osaliselt ümber nikerdatud, äratab tähelepanu balti parunit meenutava profiiliga kurat.

Sisestatud: 15.02.2014.

Üldinfo


Skulptuur on eksponeeritud näitusel "Neitsi Maarja. Naine, ema, kuninganna" Niguliste muuseumis 25.10.2019-26.04.2020.

Sisestatud: 15.11.2019.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: puit, õlivärv.
Tehnika: nikerdatud, tisleritöö, polükroomia.
Autor, valmistamise koht: tundmatud meistrid (maalid osaliselt: Jacob van Utrecht), Lüübeki koolkond
Dateering: 16. sajandi I veerand (1520. aastad)
Mõõtmed: kõrgus 3, 5 m, laius 3, 84 m, kogukõrgus 4, 05 m, laiused 1, 0 + 2, 0 + 1, 0 m (inventariseerimisandmeil, 1964); põhikorpuse kõrgus 188, 8 cm, laius 174,. 8 cm, tiibuste laius 84 cm, pealise kõrgus 43 cm (V. Raam. Gooti puuskultuur Eestis, lk. 60-61); laius koos tiibadega on 3, 4 m, kõrgus koos predellaga 2, 32 m (K. Markus jt. Kaarma kirik. Tallinn, 2003, lk. 133); maalitud tiivad valgusmõõt 197 x 91 cm (inventariseerimisandmeil, 1964); parempoolne välistiib (Ristija Johannesega): kõrgus 192 cm, laius 26+30,5+27 cm (kolmel plangul); pealise laius 388 cm, kõrgus 99 cm, sügavus 21, 2 cm („Kanut“, 2009)
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): predella esiküljel (gooti kirjas): Ach! Was erblick ich? gnade! gnade! Mit Blüth bespritzter Gnadenthron! Am Kreütz erhöhte bundeslade, gekreutzigter Marien sohn, Ach! deine Wünden stellen mir, den schönsten gnadenspiegel für.(RMA, 1994); kirje paremal tiival: Dis Altar hab Ich Berent Berch Hier in diese Kirche zu Karmel gegeben In die Ehre Gottes zu Ewigen Zeiten unwider Ruflich ANNO 1547. K. Markus jt. Kaarma kirik. Tallinn, 2003, lk. 151 : Ühele tiivale kirjutati siis saksa keeles: Diesen Altar hat renovieren lassen Sr.Excell: d: w: H: Etatsrath C: G: v. Guldenstubbe. Anno 1791, den 9ten August ...teisele liikumatule, paremale tiivapoolele norra keeles: For Eftertiden til efterrettelse, at alle Bilder og Zirater paa dette Altar har waerret med glans guld forgyldet, og er malet af mig Andreas Simonsen Schilderup, barne föd i Trondhiem i Norge, og lertsamestaedes Aº 1791: : 9ten Aug.
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): konserveerimisel Ennistuskojas „Kanut“ ; parempoolne välistiibsamas konserveeritud 2008 (konservaatorid Marika Mängel, Üüve Vahur)
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): retaabli keskkapi reljeef „Neitsi Maarja kroonimine“ Saaremaa Muuseumi põhikogus (SM 3418), püsiekspositsioonis; 1791 paigaldati reljeefi asemele maal „Kristus ristil“ (reg. nr. 28357). Pealisel kaheksa fiaali ja seitse nišši (kummalgi pool keskmist kõrgemat nišši kolm väiksemat). Niššides paiknesid nikerdreljeefid: „Kristus Kohtumõistja“ (reg. nr. 6294), „Neitsi Maarja“ (31, 5 x 38, 5 cm), „Ristija Johannes“ (33, 5 x 40, 5 cm, paksus 8 cm), 2 x 48, 8 cm), neli inglifiguuri: ingel ristiga (34 x 34 cm, inventariseerimisandmeil, 1964), ingel sambaga (35 x 39 cm?), ingel pasunaga (31, 5 x 19, 5+10 cm), neljas ingel kadus (hävis?) enne II Maailmasõda. Kõik loetletud nikerdreljeefid varastati 12. veebruaril 1999 Tallinnas transportimisel konserveerimiselt Soomes (Espoo-Vantaa Ammattikorkeakoulu)

Sisestatud: 14.11.2012.