Mälestise tunnus

Muinsuskaitse alla võetud kui kultuurilooväärtuslik Eesti vanima säilinud oreli ajastule iseloomuliku kunstilise kujundusega prospekt 19. sajandist

Mälestise kirjeldus

Prospekti koosseisu kuuluvad: orelikapp koos nikerdatud ehisdetailidega, prospektiviled, prospektivilede lauad ja rastrid, mängupult koos klaviatuuride, registrikangide ja lisaseadmetega, tekstitahvel, küünlalühtrid.

Mälestise ajalugu

Muinsuskaitse all alates 1973 – vabariikliku tähtsusega kunstimälestis nr. 890

Meedia

Baltisakslased asuvad toetama Kihelkonna kiriku oreli renoveerimist
http://www.eestikirik.ee/content/view/1701/49/

Kihelkonna oreli ennistamise teine etapp on alanud
http://www.eestikirik.ee/content/view/4088/175/

Rene Reinsoo. Oreli pidupäev Kihelkonna kirikus. Meie Maa 27.09.2018
https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=43&artid=83728

Anneli Tarkmeel. Eesti vanima oreli 854 vilet Kihelkonna kirikus. Meie Maa 1.10.2018
https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=83765

Margus Muld. Eesti vanim orel on taas nagu uus. ERR.ee
https://kultuur.err.ee/865420/eesti-vanim-orel-on-taas-nagu-uus

Kihelkonna kiriku orel - Eesti vanim. Eesti Kirik 29.09.2021.

Kirjandus

Ajalooline orel Kihelkonna Mihkli kirikus (voldik): Kihelkonna Mihkli kiriku oreli on ehitanud orelimeister Johann Andreas Stein 1805. aastal. See on ainus teadaolev säilinud kirikuorel tema töökojast ja ühtlasi vanim suures osas säilinud kirikuorel Eestis. Oreliprospekt ja mõned registrid on säilinud ka J. A. Steini poolt 1804. aastal Viljandimaa Suure-Jaani kirikusse ehitatud orelil... Stein sündis Thüringenis Saksamaal. Ta oli oreliehitaja Heinrich Andreas Contiuse õpilane ja väimees, Contius ja Stein tulid Riiga 18. sajandi keskel, kus nad ehitasid koos uusi oreleid Toomkirikus ja Jakobi kirikus ning Reformeeritud kirikus. Tänaseni on oreliprospektid säilinud Riia Toomkirikus ja Jakobi kirikus... Pärast Contiuse surma asus Stein elama Pärnusse ja asutas sinna oma orelitöökoja... Kihelkonna oreli prospekt on põhiliselt väiksem ja lihtsam versioon Riia Jakobi kirikus säilinud prospektist. Kihelkonna orel on signeeritud nii prospekti sisemisel küljel kui ka pühendustahvlil, mis on paigutatud mängupuldi kohale. Samasuguseid mälestustahvleid võib leida ka teistelt säilinud osadelt, mis on valmistatud Contiuse ja Steini poolt.
Orel ehitati algul ühe manuaali ja pedaaliga. Steini signatuuri kõrval prospekti sisemisel küljel on veel kaks sissekannet, mis on osalt varjatud teise manuaali juurdeehitatud mehhanismi tugiosa taha. Sissekande tekst on järgmine: Repariert... ssler aus Dorpat 1848: Gestimmt... 25 bis 31 Juli 1857. See tähendab tõenäoliselt, et orelit on parandanud Ernst Kessler Tartust 1848.
Üldiselt arvatakse, et Friedrich Weissenborn Lätist Jekabpilsist viis läbi kõige radikaalsema ümberehituse aastal 1890. Ümberehituse käigus lisati teine manuaal nelja registriga ning vana mängupult ja lõõts vahetati uute vastu.

M. Körber. Oesel einst und jetzt. 2. Band. Arensburg, 1899, lk. 55: Die Orgel hat die Ausschrift: „Auspicio D. I. W. L. a Luce, Schol. Oesel. Insp. etc. templi Kilekond in majorem Dei gloriam atque ad excitandam pietatem hoc organum pneumaticum I. Stein fecit 1805.“ Luce war Eingepfarrer in Kielkond, (Lahentagge und Hoheneichen.).

Vallasmälestise kirjeldus

Materjal: puit, tinaplekk, õlivärv, pronksvärv.
Tehnika: tisleritöö, nikerdatud.
Autor, valmistamise koht: Johann Andreas Stein, Pärnu
Dateering: 1805
Mõõtmed: laius ca 340 cm, ümbriskapi kõrgus ca 223 cm, tekstitahvel ca 49 x 120 x 2, 2 cm
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): ümbriskapi esiküljele kinnitatud tahvlil (ookerja värviga): Auspiciis. D: Joan: Guil: Lud: a Luce. Schol: Oesil: Insp. Dom: her. In Lahhent: Soc. Teut: Helmstad: Soc: Phys: Gotting: et Soc: Oecon: Petersb: Sodal: p: t: Oeconom: Templi Kilekond: in majorem Dei gloriam atq: ad excitandam pietat: hoc οργανον Πνευματικον. Joh: Andreas Stein. fecit. Anno MDCCCV.; prospekti siseküljel: J. A. Steini signatuur ja (osaliselt teise manuaali juurdeehitatud mehhanismi tugiosa varjus): Repariert... ssler aus Dorpat 1848: Gestimmt... 25 bis 31 Juli 1857. (vt. voldik Ajalooline orel Kihelkonna Mihkli kirikus); ukse siseküljel valge värviga: 1805. Samas pliiatsiga: 1805 A. on se Orel seie kirikusse pandud; samas ka sissekraabitult daatum: 1872. Eraldi veel pliiatsikirjas daatum: 1805
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): määrdunud
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): prospektil kaks vanast kroonlühtrihaarast(?) braad (messing, valatud; kõrgus 16 cm, pikkus ca 13 cm)
Johann Andreas Stein – 18. sajandi keskel Saksamaalt Tüüringist Riiga tulnud oreliehitaja, hiljem elas ja tegutses Pärnus