Mälestise tunnus

Muinsuskaitse alla võetud kui ainulaadsed keskaegsed kõrge kunstiväärtusega seinamaalingud 13. ja 14. sajandist

Kirjeldus

Dekoratiivsed ja sümboltähenduslikud seinamaalid, kuuluvad kinnismälestise – Karja Püha Katariina kiriku (reg. nr. 20899) ehituskehandisse

Asukoha kirjeldus

kooriruumis ja pikihoones (koori põhjaseinal, koorivõlvil, pikihoone võlvisiiludel jm.)

Ajalugu

Muinsuskaitse all alates 1973 – vabariikliku tähtsusega kunstimälestis nr. 745

Kirjandus

Eesti Arhitektuur. 2. Tallinn, 1996, lk. 61 (V. Raam): Kiriku ehituskunstiline osa on seotud Vestfaali, Saksi ja Lõuna-Saksamaa arhitektuuripiirkondadega, skulptuurid nähtavasti Vestfaali kunstikeskustega Paderbornis ja Münsteris, kust meistrid jõudsid Saaremaale tõen. Varnhemi kloostri ja Gotlandi kaudu. Koori seintel ja lael on osaliselt säilinud dekoratiivseid ja maagilisi sekomaalinguid kiriku ehitamisajast, mille kontseptsioon on samuti pärit Vestfaalist (Soesti ja Brechteri kirikud).
Seinamaalingute sisu uuemast tõlgendusest vt. H. Bome, K. Markus. Karja kirik – kõige väiksem „katedraal“ (Kunstiteaduslikke uurimusi. 2005, nr. 4, lk. 42-45)

Vallasmälestise kirjeldus

Materjal: lubivärv.
Tehnika: seko.
Autor, valmistamise koht: tundmatu meister
Dateering: 13.- 14. sajand
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): kohati rohevetikat, koori põhjaseinal värvikaod, irdumist. Seinamaalid renoveeriti Rootsi kunstiloolase Helge Kjellini juhtimisel 1923-1925. aastail.