Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Bareljeefid triumfikaare põhjaküljel, 14.saj. (dolomiit)
Mälestise registri number 6237
Mälestise tüüp Vallasmälestis
Mälestise liik kunstimälestis
Arvel 13.08.1997
Registreeritud 13.08.1997
Mälestise vana number 757

Paikvaatlused(2)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 13.06.16

Menetleja: vallasmälestiste ja muuseumikogude inspektor, Kadri Tael

Märksõna(6)

Kunst, Materjal, Kivi, Objekt, Skulptuur, Reljeef.

Mälestise tunnus


Muinsuskaitse alla võetud kui unikaalne ajastule iseloomuliku kunstilise teostusega ehitusplastikateos keskajast 13. sajandi lõpust või 14. saj. algusest

Sisestatud: 08.02.2014.

Mälestise kirjeldus


Skulptuurigrupp Aleksandria püha Katariinaga, kuulub kinnismälestise – Karja Püha Katariina kiriku (reg. nr. 20899) ehituskehandisse

Sisestatud: 08.02.2014.

Mälestise asukoha kirjeldus


võidukaare põhjaküljel

Sisestatud: 08.02.2014.

Mälestise ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1973 – vabariikliku tähtsusega kunstimälestis nr. 757: 2

Sisestatud: 08.02.2014.

Kirjandus


Eesti Arhitektuur. 2. Tallinn, 1996, lk. 61 (V. Raam): Eriti tähelepandavad on kaks suurt tornbaldahhiiniga gruppi võidukaare mõlema otsa all. Neist S-poolne kujutab Püha Nikolausega seotud imetegusid ja N-poolne Püha Katariina legendaarseid elusündmusi. Kiriku ehituskunstiline osa on seotud Vestfaali, Saksi ja Lõuna-Saksamaa arhitektuuripiirkondadega, skulptuurid nähtavasti Vestfaali kunstikeskustega Paderbornis ja Münsteris, kust meistrid jõudsid Saaremaale tõen. Varnhemi kloostri ja Gotlandi kaudu.
H. Üprus. Raidkivikunst Eestis XIII-XVII sajandini. Tallinn, 1967, lk. 31-32: Eesti skulptuuri ajaloos kuulub väljapaistev koht umbes aastail 1335-1340 ehitatud Karja kirikule Saaremaal. Siin on säilinud rohkem plastilist dekoori kui teistes maakirikutes kokku. Meie maakirikute kunstiline süntees avaldub ornamentaalsete detailide arhitektuurses põhjendatuses. Seda ka Karja kirikus, kuid siin liituvad sellele monumentaalskulptuuri teosed, suured, ligi 2 meetri kõrgused ulatusliku kunstilise ja sisulise taotlusega figuraalsed kompositsioonid.... Põhjaküljel on kujutatud Katariina legend. Püha katariina, ilus ja tark neitsi Aleksandriast, hülgas aastal 306/307 Rooma keisri Maxentiuse armastuse, sest ta luges end laulatatuks Kristusega. Teda ei kohutanud tagakiusamine ega vangistus. Ta ei loobunud ristiusust, vaid võitis ristiusule isegi Maxentiuse naise faustina, väepealik Porphyriuse ja 200 sõdurit. Nii Katariina kui ka kõik tema poolt ristiusku pööratud isikud surmati rattal, mispärast Katariinat kujutatakse märtrina – rattaga käes või ratta juures. Karja kirikus ei ole Katariina märter. Ta on siin valgustaja ja võitleja, kes rahupalmi lehte ja raamatut käes hoides näib tõotavat rahu ja õndsust. Katariina juures põlvitavad keisrinna Faustina ja väejuht Porphyrius. Nende nägudel on õnnis naeratus, samuti ka inglitel, kes hoiavad Katariina pea kohal igavest elukrooni. Katariina on rahulik, võiks öelda, et isegi majesteetlik, ta on oma pühakulises suuruses kasvanud mitmekordselt suuremaks (50 cm kõrge) kui teised ristiusustatud (põlvitav Porphyrius 23 cm) ja keiser Maxentius, kes valuliku grimassiga lebab ta jalgade all ja keda kui paganat karistavalt piinab loomaliku näoga olend – saatan. Grupi lääneküljel on Paulus, kes hgoiab vasakus käes mõõka ja on tõstnud parema käe õnnistamiseks. Idaküljel on kujutatud Peetrus raamatu ja võtmega.
skulptuurigrupi uuemast tõlgendusest vt. H. Bome, K. Markus. Karja kirik – kõige väiksem „katedraal“ (Kunstiteaduslikke uurimusi. 2005, nr. 4, lk. 23-25)

Sisestatud: 08.02.2014.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: dolomiit.
Tehnika: raidtehnika.
Autor, valmistamise koht: tundmatu meister
Dateering: 13. sajandi lõpp või 14. sajandi algus
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): rohevetika kahjustuse jäljed (vetikatõrjet teostas OÜ Rändmeister, 2001)

Sisestatud: 08.02.2014.