Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Seinamaalide fragmendid, 14.saj. (secco)
Mälestise registri number 6248
Mälestise tüüp Vallasmälestis
Arvel 13.08.1997
Registreeritud 13.08.1997
Mälestise vana number 748
Mälestise liik kunstimälestis

Paikvaatlused(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 14.10.15

Menetleja: Vallasmälestiste ja muuseumikogude inspektor, Kadri Tael

Märksõna(5)

Kunst, Objekt, Maal, Monumentaalmaal, Seinamaal.

Mälestise tunnus


Muinsuskaitse alla võetud kui ainulaadsed keskaegsed kõrge kunstiväärtusega seinamaalingud 13. ja 14. sajandist.

Sisestatud: 01.09.2009.

Mälestise kirjeldus


Dekoratiivsete ja figuraalsete seinamaalide katked, kuuluvad kinnismälestise – Muhu Katariina kiriku (reg. nr. 21007) ehituskehandisse

Sisestatud: 15.02.2014.

Mälestise ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1973 - vabariikliku tähtsusega kunstimälestis nr. 748

Sisestatud: 01.09.2009.

Kirjandus


A. Rullingo. Muhu Püha Katariina kirik. Tallinn, 1994, lk. 10-12: Kiriku interjööri kõige hinnalisemaks ja huvipakkuvamaks osaks on nüüd põhiliselt vaid kooriruumis säilinud seinamaalide fragmendid, mis pärinevad arvatavasti 13. sajandi lõpust ja osaliselt võibolla järgneva algupoolelt. Reformatsioonijärgsel ajal kõrvaldati kirikust katoliiklike pühakujude kõrval ka seinamaalid – need jäid aastasadadeks korduvate valgenduskihtide alla. Uuesti avastati maalingud 1898.a. kiriku remondi käigus, kuid unustati peagi. Alles 1913.a. puhastas arhitekt ning kunstiteadlane Johann leopold Gahlnbäck osa Muhu kiriku seinamaalinguid kattekihist, joonistas neid üles ja publitseeris oma teaduslikus aruandes Muhu ja Karja kiriku kohta.... Kavatsused töid jätkata katkestas Esimene maailmasõda. Peatselt kaeti ka maaligute fragmendid uuesti lubjavõõbaga. Gahlnbäcki tööd jätkasid restauraatorid Moskva kunstiteadlase V. Filatovi juhatusel aastail 1969-1974. Kahjuks olid pikihoone seinamaalingutega kaetud krohvikihist selleks ajaks alles ainult tühised riismed. Kooriruumi põhja- ja idaseinal olid maalingud veel suhteliselt hästi säilinud...
Muhu kiriku seinamaalingud ei ole üheaegsed. Veel enne lääneseina figuraalmaalingute sündi on seal valminud suur illusoorne freskotehnikas ümaraken, mis võis olla maalitud vahetult peale kiriku valmimist. Selle paigutamisel ei ole arvestatud muid seinamaalinguid....
Kõige paremini on seinamaalingud säilinud kooriruumi põhja- ja idaseinal. Koorilõpmiku seintel ümbritsevad altarit neli suurt inglit, kes hoiavad käes viirukipanne. Suhteliselt hästi on säilinud inglifiguuride alumine pool kuni põlvedeni, osalt ka kõrgele tõstetud tiivad.... Tribuunikaart ümbritseval seinal (koori idaseinal) oli kaare kohal kujutatud Kristust. Osaline Kristuse figuur ongi ainus, mis on säilinud tribuunikaare kompositsioonist.
Altarist vasakule, kooriruumi idaseina põhjalõigule on maalitud elusuurune rindkujutis Iisraeli rahva esiisast Aabrahamist. Kahjuks on kujutis pärast restaureerimist kuritahtlikult rikutud. Kooriruumi külgseintel on säilinud vaid põhjaseina figuurid. Suhteliselt hästi säilinud krohvkattel on kujutised viiest apostlist, ühest prohvetist ja ühest naispühakust. Nad on kujutatud rütmistatud arhitektuurilisel taustal, mis kokku sümboliseerib taevalikku Jeruusalemma. Kompositsiooniline ülesehitus koosneb kuuest arkaadist, millest kolm jääb kummalegi poole akent. Osa arhitektuurilist tausta ulatub koos arkaadiga ka akna palendseintele, kus erinevalt põhireast on kujutatud poolfiguurid. Neist ulatuslikumalt on säilinud vaid prohvet habakuk läänepoolsel aknapalendil. Mõlemal pool akent kujutatud kuuest figuurist on säilinud erineva ulatusega fragmente. Kahes idapoolses on säilinud atribuutide järgi äratuntavad Ristija Johannes pika ristiga ja Peetrus võtmega. Läänepoolse äärefiguuri puhul on tegemist naispühakuga, võimalik, et Püha Katariinaga.
Kooriruumi lõunaseina ja võidukaare idakülje algne krohvkate on asendatud uuega, kuid veel 1913.a. leidis Gahlnbäck sealt neli apostlifiguuri. 1970. aastail lisandusid neile figuurid lõunaakna palenditel. Arvatavasti oli inimfiguurid ka koori lääneseinal võidukaare kohal.
Pikihoone idaseinast on maalingujälgi leitud kõige vähem. Siiski leidis gahlnbäck võidukaart ümbritseva seina põhjapoolsest lõigust Kolgata grupi... On tõenäoline, et samas oli kujutatud ka ülestõusmine ja taevaminek. Pikihoone lääneseinal paiknes algselt nähtavasti ainult suur illusoorne ümaraken. Filatovi juhendamisel avati siin veel täiendavaid maalingufragmente: paljandus kujutis punastest leekidest, mis esitab viimse kohtupäeva motiivi – põrgutuld.... Gahlnbäcki andmeil olnud lääneseina keskel ristiga Kristus, nähtavasti viimsepäeva kohtumõistjana. Samuti olnud seina põhjapoolses osas kompositsioon Neitsi Maarjast Jeesuslapsega. Ka Kristusest vasakul, seina lõunalõigus on olnud iseseisev kompositsioon, arvatavasti Maarja taevaminek. Pikihoone külgseinte maalingud on täiesti hävinud...
Muhu kiriku maalingute eeskujusid on otsitud Gotlandilt, kus mõnedes maakirikutes kujunes 13. sajandi keskpaiku ja teisel poolel omapärane seinamaalingute laad, mis arenguliselt oli ajendatud seal levinud kõrgetasemelisest vitraažmaalist.. Ka Muhu seinamaalidele on iseloomulik klaasmaalist pärinev tugev kontuurjoon. Märgitud on bütsantslikke mõjusid Gotlandi hilisromaanikale ja gootikale 13. sajandil ning viimaste tihedaid arengulisi seoseid Muhu maalingutega.

Sisestatud: 15.02.2014.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: lubivärv.
Tehnika: seko.
Autor, valmistamise koht: tundmatu (Gotlandi?) kunstnik
Dateering: 13. sajandi lõpp – 14. sajandi
algus
Mõõtmed: -
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): -
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): rohevetikat, maalingud säilinud katkendlikult, osaliselt vesivärvidega retušeeritud
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): maalingute katseline avamine Johann Leopold Gahlnbäcki poolt (1913); avamine, konserveerimine ja
rekonstrueerimine 1969-1974 (juhendaja kunstiteadlane V. Filatov, Moskva); vt. V. Raam
“Ühest vähetuntud kunstiloost Muhu saarel”, almanahh “Kunst” nr. 64/2, 1984, lk. 50-59

Sisestatud: 10.12.2009.