Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Skulptuur "Apostel Andreas", Lüübeki koolk., 16.saj. I pool (puit, polükroomia)
Mälestise registri number 6288
Mälestise tüüp Vallasmälestis
Mälestise liik kunstimälestis
Arvel 14.08.1997
Registreeritud 14.08.1997
Mälestise vana number 755

Paikvaatlused(2)

Seisund: deponeeritud

Paikvaatluse kuupäev: 15.01.15

Menetleja: Muinsuskaitseameti kunstimälestiste peainspektor, Ülle Jukk

Märksõna(5)

Kunst, Materjal, Puit, Objekt, Skulptuur.

Mälestise tunnus


Muinsuskaitse alla võetud kui unikaalne hiliskeskaegne polükroomne nikerduskunstiteos 16. sajandist

Sisestatud: 19.11.2012.

Mälestise kirjeldus


Hallipäise habemiku, apostel Andrease kuju diagonaalristiga

Sisestatud: 19.11.2012.

Mälestise asukoha kirjeldus


1982. aastast hoiustatud Saaremaa Muuseumis

Sisestatud: 19.11.2012.

Mälestise ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1931 (nr. 771: 3 – vana tiibaltar, a. 1574, keskel maal Kristus ristil, tiibadel 12 puust figuuri), aastast 1973 – vabariikliku tähtsusega kunstimälestis nr. 755

Sisestatud: 19.11.2012.

Kirjandus


K. Markus, T.-M. Kreem, A. Mänd. Kaarma kirik. Tallinn, 2003, lk. 142: Lähem tutvumine Lübecki hiliskeskaegse kunstiga viis autori mõne sammu edasi tundmatu meistri otsingul. St. Annen-Museum’is on kappaltar, mis Kristuse ristilöömise stseeni tõttu on saanud nimetuse Kreuzaltar. Korpus ja tiivad on nikerdatud erinevate meistrite poolt ajavahemikus 1515-1520. Just tiibade figuurid on atribueeritud Benedikt Dreyerile. Peatselt ilmuvas Lübecki puuskulptuuri käsitlevas mahukas kataloogis välistab Uwe Albrecht Benedikti osaluse täielikult. Reljeefid nikerdanud meister paistab silma erakordse karakterikäsitlusega, millel ei ole midagi ühist dreyerlike, teatud kindlat tüüpiskeemi järgivate ilmetega. Kreutzaltar’i meistri pikkade ninade ja kipras kulmudega tegelased on aga hämmastavalt sarnased apostlitega. Sellelt meistrilt ei ole senini teada ühtegi teist tööd.
V. Raam. Gooti puuskulptuur Eestis. Tallinn, 1976, lk. 59 – 60: ...Kaarma altari põhiosad on valmistatud 1525. aasta paiku. Esitatud dateeringut kinnitavad apostlifiguurides väljenduv kunstiline vormikõne ning sisemine karakter... Kaarma apostlid esindavad täiesti uut hiliskeskaegset tüüpi, millele on omane kramplikult murtud hoiak ning melanhoolselt mõtisklev jõuetu pessimism. Pessimism ja rahutus ei väljendu üksnes ekspressiivsetes nägudes ning groteskselt kõverasse tõmbunud valulevates kehades, vaid ka rõivakäsitluses. XIV sajandi kõrggootika rahulikult voogav voldistik, mis juba Bernt Notke juures tõmbus kärsitumaks, nurgelisemaks, on kaotanud igasuguse sujuvuse ja on täielikult purustatud. On pääsenud valitsema rahutud, peaaegu groteskselt hüplevad valguse-varju kontrastid, mille sünnitajaks on rõivaste paberlikult nurgeliseks tõmbunud ning vormiterviklikkuse kaotanud voldistik.

Sisestatud: 16.02.2014.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: puit, õlivärv.
Tehnika: nikerdatud, polükroomia.
Autor, valmistamise koht: tundmatu (nn. Kreutzaltari ) meister, Lübeck, Saksamaa
Dateering: 16. sajandi I veerand
Mõõtmed: kõrgus 61 cm, laius ca 22, 5 cm, põhi 22, 4 x ca 11 cm
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): taga keskel pliiatsikirjas 10
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): ülevärvitud (19. sajandil?), konserveeritud 1970.a-de alguses; puudu tükk jalami servast ja suure varba ots, värvikadusid näol, kätel, ristil, jalamil
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): tunnusesemeks diagonaalrist. Pärineb altariseinalt reg. nr. 6172; u. aastast 1884 oli uuel retaablil (reg. nr. 28355)

Sisestatud: 19.11.2012.