Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Tartu Tähetorn, 1810. a
Mälestise registri number 6889
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 16.09.1997
Registreeritud 16.09.1997
Mälestise vana number 212
Liigitus ehitismälestis, UNESCO maailmapärandi objekt

Inspekteerimised(7)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 28.06.19

Menetleja: Tartu Linnavalitsus, Egle Tamm

Märksõna(9)

Ehitised, Kompleksid, Õppekompleks, Õppehoone, Ehitiste liigid, Ühiskondlik hoone, Õppehoone, Ehitusperioodid, 1711-1840.

Mälestise tunnus


Tartu Tähetorn on märkimisväärse ajaloolise tähtsusega ehitis, mis on mänginud olulist rolli Eesti astronoomiaalases teadustegevuses ning kus aastatel 1820-1839 töötas valdkonna tippteadlane F. G. W. Struve.

Sisestatud: 16.03.2018.

Mälestise kirjeldus


Põhiosas on hoone ühekorruseline, kelpkatusega, pikikülgedel eenduvad tugevasti kolmnurkfrontoonidega risaliidid. Neist lõunapoolses on tööruum, põhjapoolses aga eeskoda, mille kohal paikneb silindriline torn, mis oli algselt kaetud poolümara kupliga. Põhiosa hõlmasid kaks avarat vaatlussaali. Neist läänepoolsesse paigutati meridiaanring, mille alus oli temperatuurikõikumiste mõju vältimiseks eraldi vundamendil. Mõlema saali seintes ja laes olid lükandluukidega suletavad vaatluspilud. Fraunhoferi refraktori paigutamiseks ehitati peatorn 1825. aastal osaliselt ümber, kuppel asendati 12-kandilise pööratava ülaosaga, mida ümbritses konsoolidel galerii. 1952. aastal ehitati läänesaal kahekorruseliseks. Hoone on tervikuna suhteliselt algupäraselt säilinud, samuti on alles palju kultuuriväärtuslikke detaile.

Sisestatud: 16.03.2018.

Mälestise asukoha kirjeldus


Mälestis asub Tartus Toome platoo kaguosas, endise piiskopilinnuse piirkonnas.

Sisestatud: 16.03.2018.

Mälestise ajalugu


1802. aastal anti Tartu Toomemäe territoorium taasavatud Tartu Ülikoolile. Tartu Tähetorn rajati otseselt endise piiskopilossi territooriumile aastatel 1808-1810. Hoone projekteeris J. W. Krause koostöös ülikooli teadlastega, võttes eeskujuks Gotha, Göttingeni ja Uppsala observatooriumide plaanid. Aastatel 1820–1839 oli Tartu Tähetorni direktor F. G. W. Struve ja tähetorn oli oma kuulsuse tipul. Aprillis 2011 avati Tähetorn muuseumina.

Sisestatud: 16.03.2018.

Allikad


Raam, Villem (1999). Eesti arhitektuur. Tartumaa, Jõgevamaa, Valgamaa, Võrumaa, Põlvamaa. Tallinn: Valgus

Sisestatud: 16.03.2018.