Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Tartu Raekoda, 1782.-1789. a
Mälestise registri number 6895
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 16.09.1997
Registreeritud 16.09.1997
Mälestise vana number 202
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(7)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 28.06.18

Menetleja: Tartu Linnavalitsus, Egle Tamm

Märksõna(7)

Ehitised, Ehitiste liigid, Ühiskondlik hoone, Haldushoone, Raekoda, Ehitusperioodid, 1711-1840.

Mälestise tunnus


18. sajandi lõpul ehitatud hoone on baroksete ja varaklassitsitlike tunnustega raekoja vähesäilinud näide. Hoonel on säilinud algne maht ja vorm, ruumijaotus, funktsioon, interjööri ja eksterjööri detailid.

Sisestatud: 12.04.2011.

Mälestise kirjeldus


Raekoda on barokse kuubikujulise kehandi ja kõrge kelpkatusega hoone. Katusel asub puust, plekiga üle löödud barokse kujundusega torn, kus asub kell. Fassaadi liigendavad pilastrid, liseenid ja karniisid. Platsipoolsel küljel kergelt eenduv risaliit, mida kroonib ehisviil. Viilu väljakul asuvat ümarakent raamistab konnakarbikujuline ornament. Hoonel on klassitsistliku kujundusega kahetiivaline välisuks (tisler Adam Filip Paul), mida kaunistavad girland ja rosett. Hoonesse viib kõrge graniidist astmetega trepp. Koridorides on ristvõlvid, ruumides nõgusad radiaalvõlvid. Kolmandal korrusel asub klassitsistliku sisekujundusega raesaal. Selle kaunistused- stukist rosetid, girlandid, draperiid jt. ornamendid valmisid J. H. B. Walteri stukitöökojas. 19.sajandi II poolest pärineb valge kahhelahi seda krooniva vaasiga.

Sisestatud: 12.04.2011.

Mälestise ajalugu


Raekoja projekti tegi Rostokist Tartusse tulnud ehitusmeister Johann Heinrich Bartholomäus Walter. Nurgakivi pandi ehituse loodenurka 2. juunil 1782. Raekoja ehitustellised toodi Kärknast ja Käreverest, katusekivid osteti von Pistohlkorsilt Puurmanni mõisast. Paraadukse tegi tislermeister Adam Philip Paul. Raekoja pidulik avamine toimus 9. oktoobril 1786, kuigi sisetööd veel jätkusid. Keldrikorrusel asusid lubja- ja puukeldrid, ning ohtlike kurjategijate üksikkongid. Esimesel korrusel oli avar vaekoda, kuhu sai ka hobustega sisse sõita, köök ja kolm vangiruumi sakslaste jaoks. See abiteenistustele mõeldud korrus on ülemistest eraldatud fassaadil nähtava kivisimsiga, mis rõhutab teistsugust kasutusviisi. Sellele viitab ka rustikaalne müüritis ning ehitamiseks kasutatud graniitplokid nagu samaaegselt ehitatud Kivisillal. Teisel korrusel olid ametnike ruumid ja kolmandal raesaal. Lõplikult valmis raekoda 1789. aastal.
19. sajandil likvideeriti I korrusel asunud vaekoda. 20. sajandi algul rajati hoone paremasse tiiba apteek. Vasema tiiva esimesel korrusel ja keldris asus Tartu Linna Pank. 1931. aastal võeti esimese korruse pangaruumides maha vaheseinad, mis asendati arkaadidega ning ehitati kinni apteegi ja teiste ruumide ühendused (arhitekt A. Podtschekajev). 1984. aastal kujundati kolmeastmeline graniidist välistrepp viieastmeliseks (arhitekt T. Org). Ümberehituse käigus jäi lühemaks esimese korruse trepp. Maja praegune katus pärineb 1980. aastatest, raesaal restaureeriti 1980. aastatel ja 2003, vundamentide kindlustamine toimus 1990. aastate teisel poolel, välisuks restaureeriti 2000. aastal. 2001. aastal paigaldati torni Karlsruhe kellavabrikust ostetud 18 kella, mis mängivad kellamängu. Vanad kaks kella jäeti alles, muutus nende asukoht tornis (projekteeris OÜ Arc Projekt).

Sisestatud: 31.07.2012.

Kaitsevööndi ulatus


Lisa 1 mälestise asukoha skeem. Kuna mälestis asub Tartu vanalinna muinsuskaitsealal, siis mälestisele eraldi kaitsevööndit ei määrata (alus Muinsuskaitseseadus § 25 lg 6).

Sisestatud: 16.09.2011.