6895 Tartu Raekoda, 1782.-1789. a
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
| Mälestise nimi | Tartu Raekoda, 1782.-1789. a |
|---|---|
| Mälestise registri number | 6895 |
| Registreeritud | Kinnismälestis |
| Arvel | 16.09.1997 |
| Registreeritud | 16.09.1997 |
| Mälestise vana number | 202 |
|---|---|
| Liigitus | ehitismälestis |
Määrused ja käskkirjad(1)
Inspekteerimised(7)
Inspekteerimise kuupäev: 28.06.18
Inspektor: Tartu Linnavalitsus, Egle Tamm
|
Märksõna(7)
|
Ehitised, Ehitiste liigid, Ühiskondlik hoone, Haldushoone, Raekoda, Ehitusperioodid, 1711-1840.
|
Kirjeldused(4)
|
Mälestise tunnus 18. sajandi lõpul ehitatud hoone on baroksete ja varaklassitsitlike tunnustega raekoja vähesäilinud näide. Hoonel on säilinud algne maht ja vorm, ruumijaotus, funktsioon, interjööri ja eksterjööri detailid. |
|
Mälestise kirjeldus Raekoda on barokse kuubikujulise kehandi ja kõrge kelpkatusega hoone. Katusel asub puust, plekiga üle löödud barokse kujundusega torn, kus asub kell. Fassaadi liigendavad pilastrid, liseenid ja karniisid. Platsipoolsel küljel kergelt eenduv risaliit, mida kroonib ehisviil. Viilu väljakul asuvat ümarakent raamistab konnakarbikujuline ornament. Hoonel on klassitsistliku kujundusega kahetiivaline välisuks (tisler Adam Filip Paul), mida kaunistavad girland ja rosett. Hoonesse viib kõrge graniidist astmetega trepp. Koridorides on ristvõlvid, ruumides nõgusad radiaalvõlvid. Kolmandal korrusel asub klassitsistliku sisekujundusega raesaal. Selle kaunistused- stukist rosetid, girlandid, draperiid jt. ornamendid valmisid J. H. B. Walteri stukitöökojas. 19.sajandi II poolest pärineb valge kahhelahi seda krooniva vaasiga. |
|
Mälestise ajalugu Raekoja projekti tegi Rostokist Tartusse tulnud ehitusmeister Johann Heinrich Bartholomäus Walter. Nurgakivi pandi ehituse loodenurka 2. juunil 1782. Raekoja ehitustellised toodi Kärknast ja Käreverest, katusekivid osteti von Pistohlkorsilt Puurmanni mõisast. Paraadukse tegi tislermeister Adam Philip Paul. Raekoja pidulik avamine toimus 9. oktoobril 1786, kuigi sisetööd veel jätkusid. Keldrikorrusel asusid lubja- ja puukeldrid, ning ohtlike kurjategijate üksikkongid. Esimesel korrusel oli avar vaekoda, kuhu sai ka hobustega sisse sõita, köök ja kolm vangiruumi sakslaste jaoks. See abiteenistustele mõeldud korrus on ülemistest eraldatud fassaadil nähtava kivisimsiga, mis rõhutab teistsugust kasutusviisi. Sellele viitab ka rustikaalne müüritis ning ehitamiseks kasutatud graniitplokid nagu samaaegselt ehitatud Kivisillal. Teisel korrusel olid ametnike ruumid ja kolmandal raesaal. Lõplikult valmis raekoda 1789. aastal. |
|
Kaitsevööndi ulatus Lisa 1 mälestise asukoha skeem. Kuna mälestis asub Tartu vanalinna muinsuskaitsealal, siis mälestisele eraldi kaitsevööndit ei määrata (alus Muinsuskaitseseadus § 25 lg 6). |