Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Elamu Tartus Raekoja pl 8, 1781.-1784. a
Mälestise registri number 6900
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 16.09.1997
Registreeritud 16.09.1997
Mälestise vana number 204
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(5)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 28.06.18

Menetleja: Tartu Linnavalitsus, Egle Tamm

Märksõna(6)

Ehitised, Ehitiste liigid, Elamu, Eramu, Ehitusperioodid, 1711-1840.

Mälestise tunnus


18. sajandi lõpul ehitatud dekooriküllane elamu on klassitsistliku hoone iseloomulik näide.

Sisestatud: 30.04.2010.

Mälestise kirjeldus


Raekoja platsi ja Rüütli tänava äärsel ajaloolisel krundil nr 15 asuva nurgamaja mõlemad tänavafassaadid on sarnase kujundusega: rustikaga allkorruselt kerkivad keskrisaliidil neli pilastrit; tugev simss rõhutab peakorrust, mille akende all paikneb balustrimotiiv ja mida ülemistest korrustest eraldab jooksva koera muster. Varaklassitsismile iseloomulikud on hammaslõikega räästakarniis, rippuvate loorberipärgadega astmikfrontoonid ja ripp-pärjad keskrisaliidi kaarakende vahel. Aknaid ümbritseb lai liigendatud krohvraamistus. I korruse aknad on 20. saj. I poolel ehitatud suuremaks. Raekoja platsi pool on klassitsistliku kujundusega nikerdatud välisuksega kaarportaal. Fassaadi viimane restaureerimine toimus1994. a. paiku.
I korrusel on roiete ja päiskividega ristvõlvid. Väljakupoolsetes ülemiste korruste ruumides on laekarniisid ja kolm valgetest glasuurkahlitest puujalgadega varaklassitsistlikku ahju, mida kaunistavad medaljonid, pilastrimotiivid, karniisid. 1912. a. remonditi trepikoda ning I korruselt II korrusele viiv puutrepp vahetati kivitrepi vastu. Sellest ajast pärineb I ja II korruse trepikoja seinaplaatidega juugendlik kujundus. III korrusele viib algupärase, varaklassitsistliku balustraadiga puittrepp, taastatud on kvaadrimotiiviga seinamaalingud.

Sisestatud: 30.04.2010.

Mälestise ajalugu


Varasem hoonestus sellel krundil hävis 1775. aasta tulekahjus. 1781. aastal omandas krundi G. W. von Budberg, kes alustas ehitustöid, kuid müüs 1782. aastal poolelioleva ehitise koos ehitusmaterjalidega kaupmeestele K. H. Frizchele ja J. K. Majorile. Hoone valmis 1784. aastal. Hoone arhitektiks peetakse J. H. B. Waltherit. Pärast enampakkumist ja mitmeid omanikke ostis 1811. a. kinnistu apteeker D. Thörner ja 1833. aastal ostis kinnistu surnud Thörneri pärijailt apteeker T. Schartee. Viimase perekonna kätte jäi kinnistu 1907. aastani, mil kinnistu omandas kaupmees R. Fischmann, kelle pärijate kätte jäi see kuni Teise maailmasõjani. Tänapäeval asuvad hoones äri- ja büroopinnad.
1858. aastal ehitati ümber Rüütli tänava poolne esimene korrus. 1910. aastal ehitati R. Pohlmanni projekti järgi osaliselt ümber katusekorrus. 1934. aastal kavandati esimese korruse kaupluseakende ümberehitus A. Kesperi projekti järgi. Rüütli tänava poolsetel akendel kaotati kaarsillused ja ehitati ümber vitriinakendeks. 1940. aastal ehitati A. Matteuse projekti järgi ümber teine korrus, ruumid jagati väiksemateks tubadeks ja kabinettideks.

Sisestatud: 31.07.2012.

Kaitsevööndi ulatus


Lisa 1 mälestise asukoha skeem. Kuna mälestis asub Tartu vanalinna muinsuskaitsealal, siis mälestisele eraldi kaitsevööndit ei määrata (alus Muinsuskaitseseadus § 25 lg 4).

Sisestatud: 30.04.2010.