Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Elamu Tartus Raekoja pl 12, 1810.-1819. a
Mälestise registri number 6902
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 16.09.1997
Registreeritud 16.09.1997
Mälestise vana number 205
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(6)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 25.10.19

Menetleja: Tartu Linnavalitsus, Egle Tamm

Märksõna(6)

Ehitised, Ehitiste liigid, Elamu, Eramu, Ehitusperioodid, 1711-1840.

Mälestise tunnus


19. sajandi algul ehitatud elamu on klassitsistliku arhitektuuri iseloomulik näide.

Sisestatud: 03.05.2010.

Mälestise kirjeldus


Klassitsistliku hoone alumine korrus on teostaud rustikas, I ja II korrust eraldab simss. Eenduva keskrisaliidi osas ulatuvad läbi kahe korruse klassitsismile iseloomulikud pilastrid, mille komposiitkapiteele on täiendatud rippvanikute motiiviga; risaliidi lõpetab hammaslõikeline kolmnurkfrontoon. Keskrisaliiti rõhutab rõngasbalustraadiga metallrõdu, mis toetub 1870. a. välja vahetatud väänleva taimornamendiga metallkonsoolidele. II ja III korruse vahel paiknevad ristkülikukujulised akantusväätidega ornamentaalsed bareljeefid. Räästaalusel joonel jookseb hammaslõige ja lai profileeritud karniis. Aknad on algupäraste ligilähedased koopiad. Säilinud on klassitsistlik kahetiivaline peauks. I korrus ja trepikoda on võlvitud. Hoovikülg on tavapäraselt lihtne.

Sisestatud: 03.05.2010.

Mälestise ajalugu


Pärast 1775. a. tulekahju, aastatel 1810-1818 ehitusmeister J. N. F. Lange juhtimisel ehitas krundile hoone pagarmeister Mester. 1838. aastal ostis kinnistu kaupmees P. Bokovnev, kelle käes oli kinnistu 1917. aastani, mil selle omandas kaupmees M. Jänes, kes müüs selle 1921. aastal Tartu Kaubanduse ja Tööstuse Vastastikusele Krediidiühisusele ning viimane omakorda Kauba Pangale. Krundi tagumine osa sai Teises maailmasõjas kannatada, peahoone hoovipoolne tiibehitis ehitati välja 4-korruselisena. Lisati katlamaja ja suur korsten; hoovipoolses osas ehitati aknad suuremaks. Hoone rekonstrueeriti haldushooneks 2001. aastal.
Krundi hoovile ehitati 19. sajandi vältel kolm kõrvalhoonet: kivist kõrvalhoones paiknesid toad, pesuköök ja kelder; teises kõrvalhoones üliõpilastuba, puukuur, 2 talli, 2 vankrikuuri; kolmandas kõrvalhoones paiknesid tall ning vankrikuur. 1894. aastal ehitati hoovile uus ait koos majahoidja korteri ja puukuuriga, projekti koostas C. Besch ning riismetena on säilinud ehitised tänapäevani. Teine vanast pesuköögist ja majahoidja korterist koosnenud hoone ehitati pärast Teist maailmasõda põhjalikult ümber.

Sisestatud: 31.07.2012.

Kaitsevööndi ulatus


Lisa 1 mälestise asukoha skeem. Kuna mälestis asub Tartu vanalinna muinsuskaitsealal, siis mälestisele eraldi kaitsevööndit ei määrata (alus Muinsuskaitseseadus § 25 lg 4).

Sisestatud: 03.05.2010.