Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Elamu Tartus Raekoja pl 14, 18.-20. saj
Mälestise registri number 6903
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ehitismälestis
Arvel 16.09.1997
Registreeritud 16.09.1997
X-koordinaat 659294.95
Y-koordinaat 6474354.88
Mälestise vana number -
Ava kaardil

Paikvaatlused(9)

Seisund: hea

Paikvaatluse kuupäev: 15.11.23

Menetleja: Tartu Linnavalitsuse muinsuskaitse peaspetsialist, Egle Tamm

Märksõna(8)

Ehitised, Ehitiste liigid, Elamu, Eramu, Ehitusperioodid, 1711-1840, 1841-1917, 1918-1939.

Mälestise tunnus


19. sajandi II poolel ja 20. sajandi algul praeguse kuju saanud elamu on neorenessanss stiilis hoone iseloomulik näide.

Sisestatud: 03.05.2010.

Kirjeldus


Hoone I korruse osas on suured vitriinaknad, sissepääs hoonesse ja ümara postiga toestatud eeskoda ning hoovile pääs. II korrusel paikneb kaarakende rida ning profileeritud akendealune vööndsimss. II ja III korrust eraldavad II korruse rõhtsad karniisid ja III korruse ümarkaarsete akende all jooksev lai profileeritud vööndsimss. III korruse akende vahed on markeeritud laiade liseenidega ja akende kohal paiknevad segmentkaarsed karniisid. Räästakatusekarniisil jookseb hammaslõige. Aknad on ligilähedased algsete akende koopiad.
Hoovikülg on tavapäraselt lihtsa kujundusega.

Sisestatud: 03.05.2010.

Ajalugu


Pärast 1775. aasta tulekahju taastatud hoone ehitati lihtsa fassaadilahendusega 2-korruselise elamuna, mille esimesel korrusel oli kaarsillusega sissesõiduvärav ning teine kaarsillusega uks viis kahe väikese aknaga eeskotta ning eraldi avanes väljakule samuti kaarsillusega poeuks. Kui 1848. aastal omandas kinnistu arhivaar W. Thraemer, siis ehitati endised ait, tall, vankrikuur ning nende kohal asuv pööning ümber elamuks, tehti 3 uut keldriruumi, käimla ja köök. Hoovipoolsel küljel paiknes juba tiibehitis. 1876. aastal omandas kinnistu kaupmees N. Goruškin, kelle omanduses ehitati maja 3-korruseliseks. Esimesel korrusel säilisid ümarkaarsed akna- ja ukseavad, teise korruse aknaavad muudeti segmentkaarseteks ja kolmanda korruse uued aknaavad ehitati ümarkaarsed. 1897. aastal läks kinnistu Laenu-Hoiu Ühisusele. Suures osas tänapäevase ilme sai esifassaad 1907. aastal G. Hellati projektiga, millega muudeti esimese korruse avasid: peauks nihutati hoone sügavusse, kandekonstruktsioonina lisati fassaadi keskele sammas, senised kaaravad muudeti suurteks nelinurkseteks vitriinakendeks. Lõplikult tänapäevase ilme sai esifassaad 1922. aastal insener Ljublinski projekti põhjal. Nõukogude perioodil asusid majas juuksur, komisjonikauplus ja RPI Kommunaalprojekti ruumid. Nõukogude perioodil ehitati kõrgemaks hooviehitist ja muudeti selle aknaid, hooviehitistel on säilinud kaaravade jäljed, mis kinnitavad nende hoonete algset funktsiooni tallide, aitade ja vankrikuurina. Kõrvalhoones asusid korterid.

Sisestatud: 31.07.2012.

Kaitsevööndi ulatus


Lisa 1 mälestise asukoha skeem. Kuna mälestis asub Tartu vanalinna muinsuskaitsealal, siis mälestisele eraldi kaitsevööndit ei määrata (alus Muinsuskaitseseadus § 25 lg 4).

Sisestatud: 03.05.2010.