Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Elamu Tartus Raekoja pl 18, 1793. a
Mälestise registri number 6905
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ehitismälestis
Arvel 16.09.1997
Registreeritud 16.09.1997
X-koordinaat 659330.70
Y-koordinaat 6474367.96
Mälestise vana number 192
Ava kaardil

Paikvaatlused(10)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 15.11.23

Menetleja: Tartu Linnavalitsuse muinsuskaitse peaspetsialist, Egle Tamm

Märksõna(6)

Ehitised, Ehitiste liigid, Elamu, Eramu, Ehitusperioodid, 1711-1840.

Mälestise tunnus


18. sajandi lõpus ehitatud elamu on stiilistika poolest Tartule iseloomulik ja kitsa mahu poolest väheesinev klassitsistliku hoone näide. Viltususe tõttu üks Tartu linna sümbolhooneid.

Sisestatud: 04.05.2010.

Kirjeldus


Hoone, milles praegu tegutseb kunstimuuseum, paikneb kitsal linnamüüri äärsel krundil, on hoone väljaku äärde jääv fassaad kõigest kolme akna laiune ja peafassaadi staatusele konkureerib ka Kompanii tänava äärne fassaad. Maja alumist korrust kaunistab rustika, ülemised korrused on alumisest eraldatud simsiga, teise korruse akende all on kassetid. Väljaku pool paiknevad ülemiste korruste akende vahel pilastrid ja katuse all kulgeb triglüüfidest friisiga karniis. Külgfassaadide keskosas on beletaaži keskosa akendel kolmnurkviiluga karniisid ning II ja III korruse vahel kulgeb meanderornament. Aknad on algsete akende ligilähedased koopiad. Uksed pärinevad 20. sajandist. Väljaku pool teisel korrusel on säilinud laekarniisid ja peegelvõlvitis.

Sisestatud: 04.05.2010.

Ajalugu


Raekoja platsi ääres algselt elamuna valminud hoone ehitati 1793. aastal. Maja ostis marssal Barclay de Tolly abikaasa 1819. aastal ja sellepärast nimetatakse hoonet ka Barclay majaks. 1879. aastal avati majas apteek, mis tegutses hoones 1990. aastate lõpuni. Hoone esialgselt fassaadilt eemaldati 1897. aastal konsoolidele toetuv rõdu, mis taastati restaureerimise käigus 1985. aastal (arhitekt I. Võsu, sisekujundaja M. Summatavet, ajaloolane N. Raid). Hoone viltususest tulenevalt nimetatakse maja ka Viltuseks majaks. Viltusus tuleneb ühe külje toetumisest linnamüürile ja teise toetumisest puitparvedele ning sellest tulenevast erinevast vajumisest.

Sisestatud: 31.07.2012.

Kaitsevööndi ulatus


Lisa 1 mälestise asukoha skeem. Kuna mälestis asub Tartu vanalinna muinsuskaitsealal, siis mälestisele eraldi kaitsevööndit ei määrata (alus Muinsuskaitseseadus § 25 lg 4).

Sisestatud: 04.05.2010.