6912 Elamu Tartus Ülikooli 16, 1780-1786.a.
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Elamu Tartus Ülikooli 16, 1780-1786.a. |
---|---|
Mälestise registri number | 6912 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | ehitismälestis |
Arvel | 16.09.1997 |
Registreeritud | 16.09.1997 |
X-koordinaat | 659107.43 |
Y-koordinaat | 6474347.27 |
Mälestise vana number | 218 |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(7)
Paikvaatluse kuupäev: 07.11.23
Menetleja: Tartu Linnavalitsuse muinsuskaitse peaspetsialist, Egle Tamm
|
Märksõna(6)
Ehitised, Ehitiste liigid, Elamu, Eramu, Ehitusperioodid, 1711-1840.
|
Kirjeldused(4)
Mälestise tunnus 1780. aastal ehitatud lõunapoolse hooneosa ja 1786. aastal valminud ülikooli peahoone poole osaga hilisbarokne-varaklassitsistlik hoone on olnud ülikooli kasutuses juba 1802. aastast, kuuludes vanimate ülikoolihoonete hulka. Hoone väärtuslike tunnustena on säilinud algne kehand-konstruktsioonid (sh võlvlaed osas ruumides), 19. sajandi plaanilahendus, välis- ja siselahenduse arhitektuursed detailid. 2007. aastal maja Lossi tn poolsele tulemüürile maalitud Louis Höflingeri ülikooli peahoone teemalise maali suurendatud koopia haakub suurepäraselt majaga, olles parim näide Tartus maali kasutamisest linnaruumis. |
Kirjeldus Üks rikkalikuma fassaadikujundusega varaklassitsistlikke hooneid Tartus. Elamute hulgas erandlikult on fassaad kolme risaliidiga, mida rõhutab ka dekoor (frontoonid, pilastrid, draperiid). Rokokoo-orvandid külgrisaliitidel segmentfrontoonidel viitavad stiilide üleminekuajale. Esimesel korrusel on säilinud üksikud rokokoodekooriga tahveluksed ja võlvlaed. |
Ajalugu 1780. aastal valmis ülikooli peahoone ajaloolises ansamblis elamu (M. J. von Bocki järgi tuntud nn. Bocki majana). Algsed paraadsed interjöörid, kus muuhulgas olid ka pompeji-laadis seinamaalid, on ümberehituste käigus täielikult kadunud. Umbes 1786. aastal valminud kõrvalmaja oli algselt lihtsa fassaadikujundusega. Ümberehitustega on likvideeritud kangialune hoone lõuna-tiivas, hilisem lisand on fassaadirustika korrustevahelise simsi ja otsakülje petikakendega. Alates 1802. aastast kasutas hoonet taasavatud ülikool (siin toimus ka ülikooli avaaktus), kes 1839. aastal ostis maja ära. Siin tegutsesid mitmed ülikooli organisatsioonid („Akademische Musse“) ja teadusasutused (Õpetatud Eesti Seltsi raamatukogu). |
Kaitsevööndi ulatus Lisa 1 mälestise asukoha skeem. Kuna mälestis asub Tartu vanalinna muinsuskaitsealal, siis mälestisele eraldi kaitsevööndit ei määrata (alus Muinsuskaitseseadus § 25 lg 6). |