Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Tartu Jaani kirik, 14. saj
Mälestise registri number 6916
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ehitismälestis
Arvel 16.09.1997
Registreeritud 16.09.1997
X-koordinaat 659076.81
Y-koordinaat 6474576.99
Mälestise vana number 219
Ava kaardil

Paikvaatlused(8)

Seisund: hea

Paikvaatluse kuupäev: 15.01.24

Menetleja: Kultuuriväärtuste teenistuse peaspetsialist, Romeo Metsallik

Märksõna(6)

Ehitised, Ehitiste liigid, Sakraalhoone, Kirik, Ehitusperioodid, Enne 1520.

Mälestise tunnus


Rikkaliku terrakotaplastika (enam kui 1000 skulptuuri) ja erandliku kõrgseinakompositsioonidega Põhja-Euroopa unikaalne sakraalehitis. (EA)

Sisestatud: 18.02.2003.

Kirjeldus


W-torniga 3-löövilise viie traveega basikaalse pikihoonega liitub piklik ühelööviline polügonaalse lõpmikuga koor, millega N pool külgneb käärkamber. Pikihoone S-küljel paiknes nn. Lübecki kabel. 14..s. on tugipiilaritega pikiseinte ehitamisel on järgitud kodakiriku ruumivormi. Edaspidi mindi üle basiilika süsteemile ja ehitati kõrgseinad, mis toestati külglöövide kohal paiknevate tugiviiludega. 14.s. II p. valminud väliskujunduses domineerib võimas W-torn (ülaosa 18.s.) Talumita W-portaali kroonib ehisviil, mida kaunistab Viimsepäevakohtule viitav 15 figuuriga deesisegrupp. Ehisviilu tipp lõikub W-fassaadi neliksiirudes peadefriisiga, mis jätkab ka külglöövide seintel. Kõrgemal, tornifassaadil on teravkaarsete ja ümarate petikniššide kohal poolfiguuride friis, markeerides nüüdseks madalamaks ehitatud kõrgseina mõõtmeid ja ulualust.
Interjööris oli kesklöövi kujundus kõige rikkalikum. Pirnvöödiga ääristatud 4-tahuliste piilarite tüvestel paiknesid baldahhiinide all seisvad ja istuvad figuurid (hävinud). Taimdekoori, vapiliiliate ja lendlohedega kaunistatud talumkapiteelide kohal oli teine, seekord baldahhiinide all istuvate figuuride rida (Maha raiutud). Arkaadide kohal kulgeb peadefriis, sarnane kiriku välisküljel olevaga. Seinatsooni arkaadide ja kolmikjaotusega valgmikakende vahel liigendub niššide rida (igas võlvikus 3), mis moodustab illusoorse trifooriumi, kus niššides baldahhiinide all jälle istuvad figuurid, neist keskmistel kroon ja spekter. Skulptuuridega pseudotrifoorium on gootikas äärmiselt harv motiiv, mille juured ulatuvad Inglismaale. Ka kesklöövi ahasseinte kujunduses on oluline koht skulptuuridel W-küljel torni kõrge kaarava kohal paikneb petikus Majestas Domini; kahel pool kaarava on 6 pühakufiguuri. O-võidukaare kohal oli poolfiguuridegrupp, mis paigaldati sekundaarsetena alles siis, kui oli otsustatud basiilikase ruumivormi kasuks. Külglöövid olid tagasihoidlikumalt kujundatud, kui ka siin täiendasud arhitektuuri väiksemad piilarifiguurid ja plastilise dekooriga võlvikonsoolid. Pikihoone ristroidvõlvide päiskivid kujutasid Kristuse ja evangelistide sümboleid. Ainsana on võlvid rikkumatult säilinud kahe võlvikuga käärkambris, kus päiskivid sümboliseerivad Kristust ja Neitsi Maarjat. Kiriku S-küljel paiknenud Lübecki kabel oli algkujul kahe võlvikuga ehitis, mis oli pikihoonega ühendatud suurejoonelise talumita portaali kaudu. Kirik kannatas Põhjasõjas 1708, mil hävinesid kesklöövi ja koori võlvid ning torni ülaosa. Kiriku taastamisel muudeti kesklööv madalamaks, koori seevastu kõrgendati ning mõlemad hooneosad kaeti ühise katusega. S-küljele lisati mitmed juurdeehitised ja püstitati mitmed kabelid, sealhulgas barokkportaaliga Chr. W. v. Münnichi oma. (EA)

Sisestatud: 19.02.2003.

Ajalugu


Esmamainitud 1323. 14.s. II pooles valminud väliskujunduses domineerib võimas W-torn (ülaosa uuem, arvat. 18.s.)
1708.a. Põhjasõjas hävinesid kesklöövi ja koori võlvid ja torni ülaosa. 1820-30 rekonstr. interjöörid klassitsistlikus laadis (G.F.W.Geist), kõrvaldati suur osa skulptuure.
1899-1904 restaureeriti eksterjöör - taastati puhasvuukviimistlus ja puhastati välja skulptuurdekoor (W.Bockslaff)
Põles 1944. Praegu taastamisel (arh. U.Tiirmaa, ins. H. Uuetalu, kunstiajal. K.Alttoa)(EA)

Sisestatud: 18.02.2003.

Kaitsevööndi ulatus


Lisa 1 mälestise asukoha skeem. Kuna mälestis asub Tartu vanalinna muinsuskaitsealal, siis mälestisele eraldi kaitsevööndit ei määrata (alus Muinsuskaitseseadus § 25 lg 6).

Sisestatud: 10.10.2011.

Meedia


Tartu Jaani kiriku taastamine võib minna arvatust kallimaks
Reede, 17. mai 2002, 15:16 EE.KUL (ETA-118555 17.05.2002 2002.05.newsin.base64 ETA Online News)
TARTU, 17. mai. ETA - Tartu Jaani kiriku lõpuni ehitamiseks on olemas 27,2 miljonit krooni, kuid odavaim pakkumine kiriki ehituse lõpetamiseks on 35 miljonit krooni, kalleim aga 39 miljonit.
Sihtasutuse Tartu Jaani Kiriku nõukogu avas eile riigihanke konkursile laekunud pakkumised ning kõik neli pakkumist ületasid tunduvalt sihtasutuse käsutuses oleva eelarve, ütles ETAle sihtasutuse Tartu Jaani Kirik juhatuse esimees Roman Levin. Pakkumised tegid AS Merko, AS Linnaehitus, AS Restor ning AS Rand ja Tuulberg.
Levini sõnul tellib sihtasutus sõltumatu ekspertiisi selgitamaks, kas tegi sihtasutus tellimuse koostamisel mingi vea või on ehitusfirmad lihtsalt üle pakkunud. Ekspertiis peaks valmima järgmisel nädalal.
Levin eeldas, et ilmselt tuleb ehitusfirmadega alustada läbirääkimisi ja mingis punktis kokku leppida, sest 27 miljonit krooni on sihtasutusel olemas, oma osa sellesse on andnud Eesti riik kultuuriministeeriumi kaudu, Tartu linn ja Saksamaa Põhja-Elbe kirik.
Mingeid viivitusi riigihanke nurjumisega seoses ei teki, juuni keskpaigani jätkab kirikus tööd senine ehitaja Wunibald Ehitus, kirik peaks Levini sõnul valmis olema 30. novembril 2004. aastal. Pärast seda jäävad teha veel mõned viimistlustööd ja töö terrakotaskulptuuride taastamisel.
Jaani kiriku taastamist alustasid 1989. aastal Poola restaureerijad, kelle töö jäi Nõukogude Liidu lagunemise järel pooleli. Kiriku taastamiseks on Eesti riik alates 1993. aastast kulutanud 39 miljonit krooni.
Tänaseks on kirik saanud peaaegu täielikult katuse alla, uksed-aknad saab kirik järgmise aasta alguseks. Pärast seda paigaldavad sakslased küttesüsteemi, nii et 2003. aasta talvel peaks kirik olema juba köetud.
Kiriku taastamise projekti on teinud ARC-Projekti arhitekt Udo Tiirmaa. Levini sõnul saavutab kirik täie hiilguse 2005. aastal, mil Tartus peetakse rahvusvahelisi hansapäevi. Kirikuhoonet on plaanis kasutada ühtlasi muuseumina ja kontserdipaigana.
ETA

Sisestatud: 20.05.2002.

Meedia


- Tartu Jaani kiriku portaali lõhub niiskus (Tartu Postimees 16.04.2013)
http://www.tartupostimees.ee/1203576/tartu-jaani-kiriku-portaali-lohub-niiskus/

-Karin Paulus / Harry Liivrand Jaani kiriku uus tulemine
www.ekspress.ee/viewdoc/1A89EA11B533A8DEC2257023005591AB
-Jaani kiriku uus tulemine
www.ekspress.ee/viewdoc/1AB5F5651C2F561AC2257024006335F6
- Jaani kirik sai eile taas pidulikult õnnistatud
www.epl.ee/artikkel.php?ID=295394
- Pikalt varemeis seisnud Jaani kirik avas eile uksed
www.postimees.ee/010705/esileht/170149.php
- Jaani kirikule polnud keskajal Euroopas võrdset
www.postimees.ee/010705/esileht/siseuudised/170148.php
- Ime keset Tartu linna
www.eestikirik.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=92&Itemid=39
- Jaani kiriku orel kõlab esimest korda rahvusmeeskoori saatel
www.postimees.ee/150605/tartu_postimees/uudised/168814.php
- Terrakotad vajavad annetusi
www.postimees.ee/221205/tartu_postimees/uudised/186748.php
- Aasta tegu tehtud / Tartu Jaani /
www.eestikirik.ee/content/view/661/92/
- Tartu Jaani kirik korjab Anu Raua vaibaloomingut
sakala.ajaleht.ee/050406/esileht/5020501.php
- Euroopa tellispreemia 2006
www.ekspress.ee/viewdoc/D64D7E38E66CA1EEC225713E004E6E61
- Kunstnik pani altarile ema käed ja lõi kantslile lambad/ kirikutekstiilid
www.postimees.ee/100406/tartu_postimees/uudised/197642.php
- Terrakotade restaureerimist ootab pööre / Tartu Jaani
tartu.postimees.ee/050107/tartu_postimees/237373.php
- Linnapea tahab kirendada terrakotade konservimist / Tartu Jaani
www.postimees.ee/180506/tartu_postimees/202068.php
-Andri Ksenofontov Ühe kiriku lugu : Tartu Jaani kirik – Olevi kirik
www.postimees.ee/080706/esileht/kultuur/208649.php
-Rein Zobel : harutas kiriku lahti
www.postimees.ee/080706/esileht/kultuur/208650.php?r
-Udo Tiirmaa : kohtumised Werneris
www.postimees.ee/080706/esileht/kultuur/208651.php
- Avatakse Tartu Jaani kiriku torn
www.eestikirik.ee/content/view/2878/175/
- Miks on Jaani kiriku portaal kaetud tõrvapapiga?
www.postimees.ee/090108/tartu_postimees/uudised/305109.php

Tartu Postimees 06.12.2013 Raimu Hansoni artikkel "Konserveerimiselt tuli sajas ainulaadne terrakota"
http://www.tartupostimees.ee/2622034/konserveerimiselt-tuli-sajas-ainulaadne-terrakota

Sisestatud: 09.01.2008.

Meedia


http://et.wikipedia.org/wiki/Tartu_Jaani_kirik

Sisestatud: 19.05.2011.