Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Elamu Tartus Lai 30, 18.-20. saj
Mälestise registri number 6930
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 16.09.1997
Registreeritud 16.09.1997
Mälestise vana number 199
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(6)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 13.03.18

Menetleja: Tartu Linnavalitsus, Egle Tamm

Märksõna(8)

Ehitised, Ehitiste liigid, Elamu, Eramu, Ehitusperioodid, 1711-1840, 1841-1917, 1918-1939.

Mälestise tunnus


Elamu Tartus Lai 30 on iseloomulik neorenessans stiilis arhitektuuri näide, millel on säilinud 19. sajandi II poolest pärinev maht, ruumijaotus ning detailid eksterjööris ja interjööris.

Sisestatud: 15.03.2011.

Mälestise kirjeldus


Hoone pikk monotoonsevõitu fassaad on Laia tänava hoonestuses domineeriv. Kivimaja võlvitud soklikorrus on eraldatud teistest korrustest simsiga, tugev profileeritud simss paikneb I ja II korruse vahel ja järgneb III korruse akende all. Vertikaalset joont rõhutavad korruseid kolmeks jagavad kannelleeritud pilastrid. I korruse osas paikneb püstvaokestega vöö. Akende ümber paiknevad laiad krohvraamistused, soklikorruse akendel on lamekaarsillused. Peasissepääsu kohal paikneb konsoolidele toetuv rõdu. Rõduuksel on rikkalik raamistus. Esifassaadil on säilinud klassitsistlik trepikoja uks ja 1935. aastal tehtud kergete rahvuslike sugemetega uks. Interjööris on säilinud laekarniisid, kassettlaed, uksed, uste karniisid, parkettpõrandad.

Sisestatud: 22.03.2018.

Mälestise asukoha kirjeldus


Mälestis asub Tartu kesklinnas, Laial tänaval, kuuludes Tartu botaanikaaia ja Kloostri tänava vahelisel alal paiknevasse hoonete ansamblisse.

Sisestatud: 22.03.2018.

Mälestise ajalugu


Elamu ehitati esinduslikuks aadlielamuks 18. sajandi IV veerandil, müürmeistriks oli P. Opel. Aastatel 1803-1923 kuulus maja v. Liphartile, kes ehitasid maja ümber, andes sellele neorenessanss ilme, lisasid tiibhoone ja kõrvalhooned. Esmalt valmis 1829. aastal (arhitekt C. A. Kranhals) tiibehitis veneetsia aknaga. 1878. aastal ehitati (arhitekt H. v. Stavenhagen) mansardkorrus täiskorruseks ja kujundati maja neorenessanss stiilis. Aastatel 1923-1940 kuulus maja korporatsioon Vironiale. 1930. aastatel muudeti mõnevõrra ja ehitati ümber soklikorrus. Pärast II maailmasõda on hoone olnud Tartu Ülikooli ja Eesti Põllumajandusülikooli valduses.

Sisestatud: 15.03.2011.

Kaitsevööndi ulatus


Lisa 1 mälestise asukoha skeem. Kuna mälestis asub Tartu vanalinna muinsuskaitsealal, siis mälestisele eraldi kaitsevööndit ei määrata (alus Muinsuskaitseseadus § 25 lg 6).

Sisestatud: 16.09.2011.

Allikad


Raam, Villem (toimetaja) (1999). Eesti arhitektuur. Tartumaa, Jõgevamaa, Valgamaa, Võrumaa, Põlvamaa. Tallinn: Valgus

Sisestatud: 22.03.2018.