Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Elamu Tartus Rüütli 12/ Gildi 5, 18.saj.
Mälestise registri number 6939
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 16.09.1997
Registreeritud 16.09.1997
Mälestise vana number -
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(5)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 10.04.19

Menetleja: Tartu Linnavalitsus, Egle Tamm

Märksõna(8)

Ehitised, Ehitiste liigid, Elamu, Eramu, Ehitusperioodid, 1711-1840, 1841-1917, 1918-1939.

Mälestise tunnus


Barokse mahuga hoone on väheesinev näide 18.saj. lõpu - 19.saj. I poole linnakodaniku elumajast.

Sisestatud: 03.01.2010.

Mälestise kirjeldus


Kivikattega poolkelpkatusega hoone räästakarniisi kaunistab profileeritud karniis. Hoonel on kõrge sokkel, akende ja välisuste ümber on profileeritud krohviraamistus. Välisuste kohal on vapimotiiv, mille kohal lookleb vanik kaunistades ukse ülaosa. Diagonaallaudisega kaetud välisuste kohal on valgmik, valgmikuga aknad on jaotatud kuueks ruuduks. Sokliakende ees on lihtsad plankluugid. Rüütli tänava poolsel küljel on sissepääsude ees kõrged kivitrepid. Rüütli tänava poolset katusekorrust valgustavad väiksed kaarjad uukaknad.

Sisestatud: 03.01.2010.

Mälestise ajalugu


Elamu paikneb vanalinna keskosa vanimas ehitustsoonis krundil nr. 74, vanem krundil asunud hoonestus on hävinud sõdades ja tulekahjudes.
Hoone paikneb Rüütli ja Gildi tänavate nurgal moodustades ebakorrapärase ristküliku. Maja Gildi tänava poolsel küljel on kaarsillusega sissesõiduvärav. Rüütli tänava poolne hooneosa on I korruseline, Gildi tänava poolne osa II korruseline.
Praeguse kivielamu esimene ehitusetapp jääb ajavahemikku 1788. – 1799. Teine ehitusetapp 1799.- 1807.a., töid teostati ehitusmeister J. Lange juhtimisel. 1828.a. oli lisandunud Gildi tänava- ja hoovipoolne teine korrus. Järgnevad ümberehitustööd viidi läbi aastatel 1878 - 1879. aastal,
1878.a. R. Krug’i tellimusel koostas M. Roetscher Rüütli tänava poolse fassaadimuudatuse projekti, sellel projekteeriti ükse aken vitriinaknaks.
1878.a. koostas C. v. Sengbusch Gildi tänava poolse fassaadi ümberehitusprojekti. 1879.a. tellis maja omanik R. Krug F. Hübbelt fassaadi muutmise projekti, mille järgi ehitati välja keldrikorrus.
Alates 1917. a. kuulus kinnistu J. Allikule. 1933.a. Rüütli t. fassaadi muutmise projekt A. Nosovi poolt. 1939.a. telliti pagaritööstuse ruumide ümberehituse projekt, autoriks N. Kusmin, millega viidi pagaritööstus soklikorruselt I korrusele. Nõukogude perioodil olid keldrikorrusel kauplused, teistel korrustel eluruumid.

Sisestatud: 13.09.2018.

Kaitsevööndi ulatus


Lisa 1 mälestise asukoha skeem. Kuna mälestis asub Tartu vanalinna muinsuskaitsealal, siis mälestisele eraldi kaitsevööndit ei määrata (alus Muinsuskaitseseadus § 25 lg 4).

Sisestatud: 15.01.2010.