Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Puitelamu Tartus Veski 15, 19.saj.
Mälestise registri number 6968
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ehitismälestis
Arvel 16.09.1997
Registreeritud 16.09.1997
X-koordinaat 658448.56
Y-koordinaat 6474350.74
Mälestise vana number K
Ava kaardil

Paikvaatlused(6)

Seisund: hea

Paikvaatluse kuupäev: 02.09.21

Menetleja: Tartu Linnavalitsus, Hanna Raadik

Märksõna(6)

Ehitised, Ehitiste liigid, Elamu, Korterelamu, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


19. saj. IV-veerandil ehitatud elamu on iseloomulik näide puitornamentidega dekoreeritud historitsistlikust puitarhitektuurist.

Sisestatud: 13.01.2010.

Kirjeldus


Veski 15 hoone on ehitatud rõhtpalkidest, kaetud laia voodrilauaga, mis erineb profiililt I ja II korrusel. Kahekordse viilkatusega hoone hooviküljel on eenduv trepikoda ja veranda, põhjaküljel kahekordne kaldkatusega veranda. Tsingitud valtsplekk-katuse räästa all jookseb profileeritud karniis, sarikaotsad on profileeritud. Hoone valgmikuga ning kuueks ruuduks jaotuvaid aknaid ümbritsevad profileeritud piirdelauad, akende kohal on profileeritud karniisid. Põhjakülje veranda II korrusel asuvate akende alused pinnad on kaunistatud saelõikepitsiga, korruste vahelise simsi all on puidust konsoolikesed. Tänava poolsel küljel on pilastrite ning kolmnurkviiludega ehitud tahveluksed, mille sepisvõres ilutsevad omaniku initsiaalid J. R (Jaan Rosenberg).

Sisestatud: 13.01.2010.

Ajalugu


Tähtvere mõisamaadest eraldatud krundi nr 219 omandas 1867.a. A. Veiner. 1875. a. kinkis ta krundi koos ehitistega O. Bruttmanile. 1882. aastal oli platsil puust elamu, puust kõrvalhoone ja puust pesuköök, kõik plekk-katusega ja lattidest puukuur. Krundi hoonestus kujunes välja ajavahemikus 1867 - 75. Puust elamu paiknes Veski tänava ääres, kõrvalehitised põiki naaberkrunt nr. 228 piiri.
1897. loetleti krundil puust plekk-katusega 14 - ruumiline elamu, hoovil asus pumbakaev, maja juurde kuulus aed. 1899 asus platsil 2 puust elamut. 1906. a. müüdi krunt koos ehitistega J. Rosenbergile. 1908. a. anti Rosenbergile luba maja fassaadi muutmiseks ja ühe ukse sisseraiumiseks, plaani valmistas majaomanik ise.

Sisestatud: 10.09.2018.

Kaitsevööndi ulatus


Lisa 1 mälestise asukoha skeem. Kaitsevööndi ulatus on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates (muinsuskaitseseaduse § 25 lg 1).

Sisestatud: 15.01.2010.