Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Eesti Üliõpilaste Seltsi hoone Tartus, J.Tõnissoni 1, 1901.a.
Mälestise registri number 7010
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Arvel 16.09.1997
Registreeritud 16.09.1997
Mälestise vana number 191
Mälestise liik ehitismälestis

Paikvaatlused(6)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 05.06.20

Menetleja: Tartu Linnavalitsus, Hanna Raadik

Märksõna(7)

Ehitised, Ehitiste liigid, Ühiskondlik hoone, Klubihoone, Konvendihoone, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


EÜS-i hoone on arhitektuurikeelelt rahvusromantismist ja 20. sajandi alguse moodsast preeriaarhitektuurist lähtuva arhitektuuri haruldane näide. Ajalooliselt eesti rahvusliku liikumise üks tähtsamaid keskusi.

Sisestatud: 22.09.2010.

Mälestise kirjeldus


Hoone on osaliselt ühe korruseline, fassaadi keskosas kahekorruseline liigendatud põhiplaaniga. Kastani tänava poolsesse ossa jääb saalitiib; hooviküljele, saali ja ühe toa vahele avatud terrass. Hoone eksterjööri iseloomustab punane tellis ja valged krohvdetailid ning kõrge mitmeosaline telkkatus. Maja fassaadi keskosas on eenduv, nurgal paikneva ümarsambaga ja katusega etik. Fassaadi ilmestavad läbi korruste ulatuvad krohvliseenid, teise korruse akende alused krohvkassetid, rahvuslikust vöökirjast lähtunud friis ja karniis. Fassaadi ühekorruselises lääneosas on kaarsillusega avar aken. Fassaadil paiknevad ülejäänud aknad on rõhutatud sillusega ja väikesteks ruutudeks jaotatud. Majal on silmapaistev interjöör. Olulisel kohal on kaminaga avar fuajee, külgsaal ja galeriiga ümbritsetud raamatukogu.

Sisestatud: 22.09.2010.

Mälestise ajalugu


Hoone ehitati 1901. aastal Eesti Üliõpilaste Seltsi konvendimajana, 1940. aastal rekvireeriti Punaarmee vajadusteks, 1944. aastal anti Tartu Riiklikule Ülikoolile. Siin oli ühiselamu, sõjalise õpetuse kateeder, arvutuskeskus, alates 1974. aastast kehakultuuriteaduskond. Hoone projekti koostas insener Georg Hellat. Ümberehituse projektid 1927-1929 (G. Hellat, K. Burman (sen), E. J. Kuusik, J. Ostrat, A. Kirsipu). Ümberehitustöö toimus A. Kirsipu projekti järgi 1928. aastal. 1935. aastal tehti kaminatoa, söögitoa ja vahetoa uuendus. Viimane suurem restaureerimine toimus 2001. aastal (arh R. Vaiksoo).

Sisestatud: 01.08.2012.

Kaitsevööndi ulatus


Lisa 1 mälestise asukoha skeem. Kaitsevööndi ulatus on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates (muinsuskaitseseaduse § 25 lg 1).

Sisestatud: 22.09.2010.