Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Tööstushoone Tartus Tiigi 61a, 1886. a
Mälestise registri number 7024
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 16.09.1997
Registreeritud 16.09.1997
Mälestise vana number -
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(4)

Seisund: restaureerimisel

Inspekteerimise kuupäev: 27.03.18

Inspektor: Tartu Linnavalitsus, Egle Tamm

Märksõna(12)

Ehitised, Kompleksid, Tootmiskompleks, Kõrvalhoone, Tootmishoone, Veskihoone, Ehitiste liigid, Tootmishoone, Veskihoone, Auruveski, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Algupärase fassaadikooriga säilinud historitsistlikud hooned on iseloomulikud näited 19. sajandi lõpu ja 20 sajandi I poole tööstusarhitektuurist ning tööstushoonete arenguprotsessist. Hooned omavad ajaloolist ja arhitektuurilist tähtsust Tartu Toometaguse tööstushoonestuse kujunemisloos.

Sisestatud: 23.05.2007.

Mälestise kirjeldus


Tegemist on kahekorruselise liigendatud põhiplaaniga hoonega. Hoone kehand on osaliselt tellistest, osaliselt puidust. Hoone tellisosa fassaadid on liigendatud ning fassaadipinda ilmestab osaliselt teist tooni tellistest ladu. Aknaid raamivad ümarakaarelised tellisest sillused. Hoone puitosa seinapind on kaetud lihtsa horisontaallaudisega, uksed ja kaubaluugid on kaetud kalasaba mustris laudisega. Hoone viilkatusel asuvad ümarkaarsed väiksemad katuseuugid ning mitmed suuremad vintskapid. Hoone on kohandatud ümber korterelamuks.

Sisestatud: 03.09.2018.

Mälestise ajalugu


1882. aastal ostis Tähtvere mõisamaadest eraldatud kinnistu kaupmees Georg Riik. F. Hübbe projekteeris 1885.aasta veebruaris kahekorruselise puidust aida ning sama aasta septembris aida põhjaküljega liituva puust kuuri. Puidust aidahoone kavandati kõrgele maakividest vundamendile. Hoone katusel oli tõsteseadmega vintskapp, mõlemal pool vintskappi olid kaarjad katusaknad. Uksed olid kaetud kalasabalaudisega. Hoone I korrusel oli kaks ruumi, neist ühest viis puutrepp II korrusele. II korrusel oli üks ruum.
1888. aastal projekteeris C.Bescht aida kõrvale kahekordse kivist veskihoone. Hoone fassaadi ilmestasid akende vahelised liseenid, korrustevahelised simsid, katusealune hammaslõikeline karniis. Aknad ja uksed ehitati kaarsillusega. Esifassaadil kasutati kahte tooni telliseid, musta tooni tellistega laoti geomeetriline muster. Kalasabalaudisega ukse kohal on veel praegugi säilinud omaniku nimetähtedega ja ehitusajaga plaat G.G 1885. Hooviküljele laoti kõrge korsten.
1901.aastal koostas Robert Pohlmann kinnistule katlamaja projekti.
1908. aastal ostis kinnistu F.C. Faure. 1910. aastal ostis kinnistu Põllumajanduse Tarvitajate ja Töötajate Ühisus "Tartu Auruveski", 1927.aastast oli kinnistu omanikuks P. Jänes, kes tellis 1928.aastal „P. Jänese rauatöökoja fassaadi muutmise projekti” ja „Hr P. Jänese aurujahuveski fassaadi muutmise projekt Tartus, Tiigi 61” ning 1930.aastal „Kahekordse, katusealuse ruumiga, õõnesbetoon kividest ladu ruumi juurdeehitamiseks hr P. Jänese krundil Tartus Tiigi 61, kinnistu 262” Projektid koostas F. Kangro. Nõukogude perioodil kuulus veski Tartu Leivavabrikule.

Sisestatud: 23.05.2007.

Kaitsevööndi ulatus


Muinsuskaitseseadusest tulenevad kitsendused kehtivad KKT Lisa nr 1 näidatud ulatuses.

Sisestatud: 23.05.2007.