Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Puitelamu Tartus Vanemuise 51, 1901.a.
Mälestise registri number 7029
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 16.09.1997
Registreeritud 16.09.1997
Mälestise vana number -
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(5)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 27.03.18

Inspektor: Tartu Linnavalitsus, Egle Tamm

Märksõna(6)

Ehitised, Ehitiste liigid, Elamu, Korterelamu, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Algupäraselt säilinud fassaadikoori ja peauksega historitsistlik kahekorruseline hoone paikneb Tartu Toometagusel miljööväärtuslikul hoonstusalal ning on 20.saj. alguse Tartu arhitektuuri iseloomulik näide.

Sisestatud: 12.05.2007.

Mälestise kirjeldus


Rõhtpalkidest ehitatud, viilkatusega hoone on ristküliku kujulise põhiplaaniga, hoovipoolsel küljel on väljaehitisena kaks tagatrepikoda.
Esifassaadil eenduv kolmnurkviiluga keskrisaliit, risaliidil on II korruse akende alune pind kujundataud kassettidena. I ja II korruse vahel kulgeb profileeritud simss. Risaliidi kolmnurkviil oli algselt rikkaliku saelõikeornamentikaga kaunistatud.
Esifassaadi ja risaliidinurgad on vormistatud I korruse ulatuses profileeritud nurgaliseenidega, mis lõpevad pilastrimotiiviga, II korruse ulatuses nurgarustikaga.
Hoone esifassaadil on säilinud kahetiivaline ülaosas valgmikaknaga ehitusaegne välisuks. Ukse klaasitud osa on kaunistatud metallvõrega, alumise osa profileeritud tahveldised on raamistatud profileeritud kreppliistudega. Tänavapoole välisukse kohal on ainsana säilinud algne puitkonsoolidele toetuv ehiskarniis, sellised karniisid olid ka kõigi I korruse akende kohal.
O-küljel on valgmikaknaga lihtsama kujundusega tahveldatud välisuks, mille kohal on voluutkonsoolidele toetuv varikatus.
Hoonel on maakividest sokkel, pealt krohvitud pinnaga. Katus on kaetud eterniitplaatidega.
Interjööris on säilinud juugendliku kujundusega peasissepääsu siseuks, mille osaliselt säilinud klaasidel on taimeornamentikaga muster. Trepikoja seinad on olnud värvitud rullmustriga, säilinud on ka lihtne puutrepp treitud balustritega.

Sisestatud: 12.05.2007.

Mälestise ajalugu


Krunt eraldati Tähtvere mõisamaadest 1886. aastal ja krundile ehitati samal aastal puust maja koos kõrvalhoonega. Projekti valmistas F. Hübbe. Algne hoone põles 1896. aastal ära. Praegune elamu ehitati R. Pohlmanni 1900. aastal koostatud projekti järgi. Hoone valmis 1901. aastal.

Sisestatud: 10.09.2018.

Kaitsevööndi ulatus


Muinsuskaitseseadusest tulenevad kitsendused kehtivad KKT Lisa nr 1 näidatud ulatuses.

Sisestatud: 12.05.2007.