7061 Elamu Tartus Narva mnt.23, 1785-1790.a.

Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Elamu Tartus Narva mnt.23, 1785-1790.a.
Mälestise registri number 7061
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ehitismälestis
Arvel 16.09.1997
Registreeritud 16.09.1997
X-koordinaat 659592.86
Y-koordinaat 6474526.01
Mälestise vana number 196
Ava kaardil
Narva mnt 23 Autor Egle Tamm Kuupäev 20.01.2009
Narva mnt 23 Autor Egle Tamm Kuupäev 20.01.2009 Narva mnt 23 Autor Egle Tamm Kuupäev 20.01.2009 Narva mnt 23 Autor Egle Tamm Kuupäev 20.01.2009 Narva mnt 23 esivaade. Foto Egle Tamm, 22.06.2016. Narva mnt 23 esivaade. Foto Egle Tamm, 22.06.2016. Narva mnt 23 otsa- ja hoovivaade. Foto Egle Tamm, 22.06.2016. Narva mnt 23 peauks. Foto Egle Tamm, 22.06.2016. Narva mnt 23 aken. Foto Egle Tamm, 22.06.2016. Narva mnt 23 fuajee. Foto Egle Tamm, 22.06.2016. Narva mnt 23 esimese korruse Pompi stiilis seinamaaling. Foto Egle Tamm, 22.06.2016. Narva mnt 23 teisele korruse viiv trepp. Foto Egle Tamm, 22.06.2016. Narva mnt 23 teise korruse peasaal. Foto Egle Tamm, 22.06.2016. Narva mnt 23 teise korruse peasaal. Foto Egle Tamm, 22.06.2016. Narva mnt 23 teise korruse peasaal. Foto Egle Tamm, 22.06.2016. Narva mnt 23 teise korruse peasaal. Foto Egle Tamm, 22.06.2016. Narva mnt 23 teise korruse nurgatuba. Foto Egle Tamm, 22.06.2016.
Galerii(16)

Määrused ja käskkirjad(1)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 20.03.1997 määrus nr. 12, (RTL 1997,68, 376) Kuupäev: 20.03.1997

Paikvaatlused(5)

Seisund: hea

Paikvaatluse kuupäev: 04.01.19

Menetleja: Tartu Linnavalitsus, Egle Tamm

Märksõna(6)

Ehitised, Ehitiste liigid, Elamu, Eramu, Ehitusperioodid, 1711-1840.

Kirjeldused(4)

Mälestise tunnus


Elamu on barokilt klassitsismile üleminekuperioodi iseloomulik aadlielamu näide. Säilinud algne maht-vorm, eksterjööri ja interjööri detailid.

Sisestatud: 13.04.2011.

Mälestise kirjeldus


Ristkülikukujulise põhiplaaniga kahekordne hoone, mille S-küljele ehitati viimase restaureerimise käigus tiibhoone. Simsiga eraldatud korruseid liigendavad 6 pilastripaari. Peafassaadil eendub väikesemõõduline kaksikpilastritega markeeritud risaliit, millel paikneb hilisem segmentkaarne frontoon. Alumisel korrusel on rustika. Nii alumisel kui ülemisel korrusel on akendel lukukiviga raamistus, Beletaazhi akende all on ripprätikutest motiivistik, katuse all kulgeb hammaslõikeline karniis. Siseruumid paiknesid anfilaadsüsteemis. Rikkalikult kaunistatud siseruumidest on säilinud II korruse saal, mille seintel on säilinud kunstmarmorist putostseenidega medaljonid, trofeekimbud, ripprätikud, akantusemotiivid. Supraportidel on portreemedaljonid, lae kujundusse kuuluvad vanikud ja embleemid. Tööd loetakse Praha meistri C.V. Kalupka teostatuks. Säilinud on valged kahhelahjud.

Sisestatud: 13.04.2011.

Mälestise ajalugu


Hoone ehitati 1789. aastal (arh J.H.B. Walter) Ropka mõisa omanikule W. L. v. Pistohlkorsile. Kutsutakse Katariina majaks, sest arvatakse, et keisrinna Katariina II peatus selles majas. Restaureeriti 1998 linnamuuseumina.

Sisestatud: 13.09.2018.

Kaitsevööndi ulatus


Lisa 1 mälestise asukoha skeem. Kaitsevööndi ulatus on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates (muinsuskaitseseaduse § 25 lg 1).

Sisestatud: 20.04.2011.