Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Elamu Tartus Kivi 60, 1911.a.
Mälestise registri number 7077
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 16.09.1997
Registreeritud 16.09.1997
Mälestise vana number -
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(5)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 09.09.19

Menetleja: Tartu Linnavalitsus, Egle Tamm

Märksõna(6)

Ehitised, Ehitiste liigid, Elamu, Korterelamu, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Juugendstiilis hoone on iseloomulik näide 20. saj. algul ehitatud elumajast.

Sisestatud: 07.01.2010.

Mälestise kirjeldus


Mansardkatusega 3-korruseline hoone on ristkülikujulise põhiplaaniga. Hoone esifassaad on lubikrohviga krohvitud, tellistest ehitatud hoone ülejäänud küljed on krohvimata. Fassaadidel on erineva struktuuriga krohvitehnikaid kasutatud. Fassaadi alaosas pritskrohvi, ülalpool silekrohvi. Esifassaadi kaunistab külgrisaliit ja erker. Nii risaliidi kui erkeri ülaosa on dekoreeritud palmetilaadse lehvikumotiiviga. Erker, risaliit ja fassaadi parempoolne nurk on raamistatud laia liseeniga. III korruse ulatuses on risaliidi- ja nurgaliseenidel alaosast astmeliselt eenduv osa, ülaosa on lõpetatud kaarjalt moodustades plekiga kaetud posti. Eenduva liseeniosa keskosas on vertikaalsed ja ülalpool horisontaalsed vaod. Hoonel on säilinud algupäraseid aknaid, millel on valgmik tiheda ruudujaotusega ja kahetiivaline valgmikuga välisuks.

Sisestatud: 07.01.2010.

Mälestise ajalugu


Hoone asub ajaloolisel krundil nr 564 mis kuulus Johann Zirkile. 1881 aastal Robert Rechi koostatud plaanil on krundi suuruseks 476 ruutu, 1884. aastal koostatud krundi plaanil 269 ruutu. Ka selle plaani koostas Robert Rech. Kinnistu järgmine omanik Artur Smidt tellis V. Kesslerilt elamu projekti, mis koostati 1911.aastal. 1919. aastal müüsid A. Schmidti pärijad hoone Marie Udsole. 1923. aastal müüb M. Udso ühe kümnendiku hoonest Hugo-Voldemar Hansonile, kes 1928. aastal müüb oma majaosa M. Udso pojale Arnold-Johannes Udsole. 1930. aastal saab hoone uueks omanikuks Leonhard Reiman. Peale sõda, 1946. aasta hindamisaktis on hoone üldseisukorda hinnatud rahuldavaks. Papiga kaetud katusekattes on killuaugud, fassaadikrohv on varisenud, siseseinte krohvipindades mõrad. Pärast Teist maailmasõda muudeti hubased toad ühiskorteriks, köögid ja WC olid üldkasutatavad ning väga kehvas seisus. Hoone restaureeriti aastatel 1999-2002. Siseruumides taastati algupärased maalingud.

Sisestatud: 13.09.2018.

Kaitsevööndi ulatus


Lisa 1 mälestise asukoha skeem. Kaitsevööndi ulatus on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates (muinsuskaitseseaduse § 25 lg 1).

Sisestatud: 15.01.2010.