Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Tartu Peetri kirik, 1882-1884. a
Mälestise registri number 7080
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 16.09.1997
Registreeritud 16.09.1997
Mälestise vana number 207
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(6)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 07.11.18

Inspektor: Tartu Linnavalitsus, Egle Tamm

Märksõna(6)

Ehitised, Ehitiste liigid, Sakraalhoone, Kirik, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Neogooti stiilis telliskirik on eksterjöörilt 19. sajandi II poole historitsistliku kiriku iseloomulik näide, kahekorruseliste vääridega laia saalilahenduse poolest väheesinev Eesti kirikuarhitektuuri näide.

Sisestatud: 25.05.2005.

Mälestise kirjeldus


Neogooti stiilis telliskirik ehitati 19. sajandi II poole rahvusliku liikumise hoovuses, mil paljudes Eesti linnades eestlased endile kirikuid ehitasid. Esimese projekti eestlaste kiriku ehitamiseks valmistas 1876. aastal linnaarhitekt Maximilian Roetscher, kuid see jäi kinnitamata. 1880. aastal korraldati Peterburi ehituskooli direktori Rudolf von Bernhardi eestvõttel Peterburi Arhitektide Seltsis konkurss, mille võitis Viktor Schröteri projekt. Kirik ehitati 1882–1884 veidi muudetud kujul. Ehitusmeistrina juhtis töid mitmete eestlaste kirikute ehitamist, sh Tallinna Kaarli kiriku ehitamist, juhtinud rahvuslike aadetega Gustav Beermann. W-torni ülaosa ja kiiver valmisid 1903. aastal eesti arhitekti Georg Hellati projekti põhjal.
Algse projekti põhjal pidi tegemist olema tsentraalse lahendusega kirikusaaliga, kus pingiread paiknenuks kolmel küljel ümber altari. Kirik valmis siiski traditsioonilise pikisaalilise lahendusena, kuid tavapärasest pikisaalist eristab Peetri kiriku saali selle suur laius. Idaküljele lisati uues lahenduses polügonaalne apsiid, millega külgnevad käärkambrid. Läänes on neljakandiline torn, sellega liituvad trepikojad jt abiruumid.
Kiriku eksterjööri ilmestavad nurgatornikesed ja dekoratiivsed tugipiilarid. Interjööris annavad tooni kahekorruselised väärid ja saledad metallsambad, mis kannavad avatud toolvärgiga lage.
Kiriku interjööri rikkusteks: altarimaal (1890 J. Köler), altarisein (1900, kavand G. Beermann), orel (1891, W. Müllverstedt). (EA)

Sisestatud: 25.05.2005.

Mälestise ajalugu


Ehitatud Peterburi Arhitektide Seltsis korraldatud konkursi võitnud V. Schröteri projekti järgi veidi muudetul kujul 1882.-84. aastal., ehit.-meister G.Beermann. W-torni ülaosa ja kiiver lisati aastal 1903. arh. G.Hellat; meister G.Beermann.

Sisestatud: 25.05.2005.

Kaitsevööndi ulatus


Lisa 1 mälestise asukoha skeem. Kaitsevööndi ulatus on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates (muinsuskaitseseaduse § 25 lg 1).

Sisestatud: 13.04.2010.

Meedia


- Kunagine unistus kaunist katusest sai teoks (Eesti Kirik 01.05.2013)
http://www.eestikirik.ee/?p=18083

- Kiriku ümber paistab Tartu ja Eesti (Postimees 19.12.2012)
http://www.tartupostimees.ee/1079254/kiriku-umber-paistab-tartu-ja-eesti/

- Peetri kiriku oreli viledesse puhub tuult uus ventilaator
http://www.postimees.ee/140306/tartu_postimees/uudised/194829.php

Eesti Kirik 22.01.2014, artikkel "Nimeline kroonlühter kirikule"
http://www.eestikirik.ee/nimeline-kroonluhter-kirikule/
Tartu Postimees 03.05.2014, Raimu Hanson "Koristustalgulised leidsid kirikust granaate"
http://tartu.postimees.ee/2781930/koristustalgulised-leidsid-kirikust-granaate
Tartu Postimees 16.02.2015, "Galerii: Peetri kiriku tuvi särab puhtana"
http://tartu.postimees.ee/3093103/galerii-peetri-kiriku-tuvi-sarab-puhtana

Sisestatud: 16.05.2006.