Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Elamu Tartus Tuule 1, 1926.-1930. a
Mälestise registri number 7083
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 16.09.1997
Registreeritud 16.09.1997
Mälestise vana number -
Liigitus ehitismälestis
Ehitisregistri ehitis Elamu (104026481)

Inspekteerimised(4)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 07.11.18

Menetleja: Tartu Linnavalitsus, Egle Tamm

Märksõna(6)

Ehitised, Ehitiste liigid, Elamu, Eramu, Ehitusperioodid, 1918-1939.

Mälestise tunnus


Iseloomulik, kuid Tartus vähelevinud näide barokil põhinevast 1920. aastate traditsionalismi esindavast elamust. Interjööris väheesinev näide rahvusromantilisest kaminast.

Sisestatud: 01.01.2010.

Mälestise kirjeldus


Ühekorruselise ristkülikukujulise põhiplaaniga elamul on kõrge kivikattega viilkatus. Räästa all jookseb profileeritud karniis. Tänavapoolsel katuseküljel on kaldkatusega uuk ning kaarja kujuga katuseaken. Katuseaken on prosspulkadega jaotatud kuueks sektoriks. Esifassaadil on säilinud algupärane valgmikuga välisuks, mille ülemine raampuu on voluudimotiiviga kaunistatud. Hoone aknad ja välisuksed on profileeritud karniisiga krohviraamistuses. Hooviküljel on kaarja kujuga veranda, mille kohal rombimotiiviga kujundatud puitpiirdega rõdu. Veranda ees on terrass. Katusepinda ilmestab viilkatusega väljaehitis, mille viilul on kaarja kujuga aken. Kaaraken on prosspulkadega rombideks jaotatud. Väljaehitisest mõlemale poole jäävad kaarja kujuga katuseaknad, mis on analoogsed esifassaadil oleva katuseaknaga. Fassaadid on krohvitud pritskrohviga, eenduvad fassaadielemendid silekrohviga.
Kinnistu on piiratud puitlipp-aiaga. Interjööri silmapaistvamaid elemente on rahvusromantilise kujundusega kamin.

Sisestatud: 01.01.2010.

Mälestise ajalugu


Tartu III linnaosas paiknev krunt nr 501 eraldati Andrei Feklistovile 1878. aastal. 1885.a. ostis krundi Carl Linno, järgmine omanik Robert Pohlmann müüs ilma ehitiseta krundi 1919. aastal Jaan Ilvesele. 1921. ostis J. Ilveselt Karl Jõks. Karl Jõks olevat olnud Vasula mõisavalitseja. Aastatel 1927-1930 ehitati Johann Ostrati projekti järgi krundile elamu. 1936.a. laiendati N. Kusmini projekti järgi esifassaadi väljaehitist. Pärast ümberehitust asus katusekorruse korterisse üüriliseks eesti etnoloog Gustav Ränk ning elas seal kuni Rootsi emigreerumiseni 1944. aastani. 1938.a. omandas maja Tartu Ülikooli professor Vassil Ridala. 1941 ja 1944 kasutati elamut sõjaväe haiglana. 1944.a. pommitamise ajal sai hoone lõunapoolne nurk tabamuse. Pärast sõda hoonet ei natsionaliseeritud, kuna ruumide suurus ei ületanud lubatud elamispinna normi.

Sisestatud: 13.09.2018.

Kaitsevööndi ulatus


Lisa 1 mälestise asukoha skeem. Kaitsevööndi ulatus on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates (muinsuskaitseseaduse § 25 lg 1).

Sisestatud: 15.01.2010.