Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Raadi mõisa park peahoone varemega, 19.-20. saj
Mälestise registri number 7088
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 16.09.1997
Registreeritud 16.09.1997
Mälestise vana number -
Liigitus ehitismälestis
Ehitisregistri ehitis endine Raadimõisa park (220296627)

Inspekteerimised(4)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 01.12.17

Menetleja: Tartu Linnavalitsus, Egle Tamm

Märksõna(14)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Elamu, Peahoone, Maastikuobjekt, Park, Ehitiste liigid, Elamu, Mõisaelamu, Peahoone, Ehitusperioodid, 1711-1840, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Barokk ja neorenessanss stiilis Raadi mõisa peahoone oli Lõuna-Eesti mõisate hulgas üks silmapaistvamaid näiteid ning 18. saj. keskpaigast pärinev Raadi mõisa park üks eredamaid pargikujunduse näiteid Eesti mõisaparkide ajaloos.

Sisestatud: 07.12.2009.

Mälestise kirjeldus


Mõisapark ja mõisa peahoone vare on käesoleval hetkel korrastatud. Park koosneb regulaarsest ja vabakujunduslikust pargiosast.

Sisestatud: 10.09.2018.

Mälestise ajalugu


Raadi mõisa (saksa k Ratshof) ajalugu ajalugu ulatub tagasi 13. sajandisse. Tollal kuulus mõis Tartu linnale (raele), kust sai mõis ka oma nime. 1584. aastal sai mõisast Poola kuninglik majandusmõis. Kui Lõuna-Eesti läks 1620. aastatel Rootsi alluvusse, omandasid mõisa Oxenstiernad. 17. sajandil oli mõis von Fersenite valduses. Peale Põhjasõda kinkis Vene keisrinna Katariina I mõisa kindral Bibikovile. Alates 1751. aastast kuni 1919. aasta võõrandamiseni oli mõis von Liphartide aadliperekonna omanduses. Esimese esindusliku peahoone püstitasid Liphardid 1783.a. (proj.autor prantsuse arhitekt Fanguet). Kompleksi kuulus neli hoonet: kõrge kelpkatusega ja nurgatornikesega, kõrgel soklil seisev barokne peahoone, madal vaheehitis, raskepärane eenduva keskrisaliidi ja kolmnurkviiluga kaunistatud maja ja veel üks väiksem juurdeehitis. 1841.a. ehitati kompleksi NW-osa ümber neorenessanss-stiilis, mõnedel andmetel itaalia arhitekt F.Botta projekti järgi. Ühendati varasemad ehitusosad ja kaunistati dekoorelementidega (kaaraknad, karniisid, 4-kandiline nurgatorn, lamekatuse serval kulgev balustraad). Hoone esindusruumid kulgesid amfilaadina, seinad olid teostatud mitmevärvilises scagliotehnikas, millele lisandusid stukklaed, seinamaalingud. 1901-1905.a. ehitati ümber lossi 2-kordne SO-osa, rajati renesansskuppel, galeriiga kuplialune raamatukogu, maalingute, peeglite ja kullatud stukkornamentidega rokokootuba. Tulemuseks oli uhke, ülipikk, rikkalike fassaadidetailidega osaliselt ühekorruseline ja osaliselt kahekorruseline hoone. Mõisa peahoone fassaadide seinapindu liigendasid arvukad pilastrid ja frontoonid, räästa äärt kaunistas balustraad, hoone keskosas kõrgus suursugune kuppel. Vasakpoolses osas oli von Liphartide matusekabel. Mõisas oli suur kunstikogu, paljud ülirikkaliku interjööriga ruumid olid mõeldud selle hoidmiseks. 1919. aastal von Liphartidelt võõrandatud mõisa kolis 1922. aastal Eesti Rahva Muuseum. Teises maailmasõjas põles mõisahoone 1944.a. augustis varemeteks. Muuseumi kogud evakueeriti. Sõja järgselt rajati mõisa lähedusse nõukogude sõjalennuväli, mis hõivas ka mõisasüdame. Peahoone varemed lammutati ühetasaseks ning muudeti lihtsa katusega laohooneks. Sellega lammutati hoone müüride mitmed kunstiväärtuslikud osad. 1980.a. lõpul sai Eesti Rahva Muuseum mõisasüdame tagasi lagunenud ja rüüstatud kujul. Ühekorruseliseks sõjaväelaoks ümber ehitatud peahoone oli vahepeal kaotanud oma katuse ja muutunud uuesti varemeteks. Mõisahoonet plaaniti taastada, kuid see ei ole realiseerinud. 1980-90. aastatel korrastati mõisapark ning restaureeriti piirdemüür koos klassitsistliku väravaehitisega (kinnismälestis reg nr 7089). Peahoone varemed on konserveeritud. Raadi mõisa pargi territooriumil, peahoone lähikonnas paikneb 11. saj. pärinev asulakoht (reg nr 12980).
Vanem, 18. saj. keskpaigast regulaarse planeeringuga pargiosa paiknes Raadi järve põhjakaldal, ümber mõisa peahoone. Järve suunas laskus terrassidena geomeetriliselt kujundatud trepistike ja parteritega regulaarpark. Peahoone põhjafassaadi ees oli korrapärase kujuga väljak. Edasi põhjapoole jäi vabakujuline looduspark, kus 1840-1842.a. toimusid pargi ümberkujundustööd, tuntud saksa pargiarhitekti P. J. Lenne kujundusprojekti alusel.
20. saj. algul toimusid suured ümberehitused. Park ilmestus trepistike, balustraadide, aiavaaside ja muude väikevormidega. Terrasside kujundajaks oli M.v. Sievers.
1923.a. eraldati pargi kõrvale lagedale maa-ala Raadi dendropargile. 1925. aastast kuulus osa mõisast ülikooli põllumajandusosakonnale. Sel perioodil rajati professor Mathieseni juhendamisel vana pargiosa kõrvale lagedale väljale dendropark üliõpilastele õppebaasiks.
Raadi mõisa pargile on koostatud pargi renoveerimisprojekt, kus on lähtutud algupärasest kujundusest. Osa kõnniteedest on kaetud sõelmekattega ja osa klombitud graniitkividega. Uusi üksikpuid ja puudegruppe on istutatud pärna alleedest piiratud murupindadesse. Raadi pargi ajalooline osa on keskmise liigirikkusega.

Sisestatud: 07.12.2009.

Kaitsevööndi ulatus


Lisa 1 mälestise asukoha skeem. Kaitsevööndi ulatus on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates (muinsuskaitseseaduse § 25 lg 1).

Sisestatud: 15.01.2010.

Meedia


Ekspress 22.06.2005, "Algas Eesti Rahva Muuseumi uue hoone arhitektuurivõistlus"
http://ekspress.delfi.ee/news/areen/algas-eesti-rahva-muuseumi-uue-hoone-arhitektuurivoistlus?id=69063959
Postimees 22.06.2005, "Miks?"
http://www.postimees.ee/270605/tartu_postimees/uudised/169583.php
Postimees 30.03.15, "Vambola Tiik: taastame Raadi mõisa peahoone"
http://tartu.postimees.ee/3073489/vambola-tiik-taastame-raadi-moisa-peahoone

Sisestatud: 04.08.2005.