Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Karlova mõisa park, 19.saj.
Mälestise registri number 7100
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 16.09.1997
Registreeritud 16.09.1997
Mälestise vana number -
Liigitus ehitismälestis
Karlova pargi trepi vaade 04.11.2010
Karlova pargi trepi vaade 04.11.2010 Karlova pargi allee vaade 04.11.2010 Karlova pargi piirdemüüri vaade Karlova tänavalt 04.11.2010 Karlova park Kalevi tänavalt vaadatuna. Foto Egle Tamm, 04.04.2017. Karlova park pargitee poole vaadatuna. Foto Egle Tamm, 04.04.2017. Karlova park Pargi tänava poole vaadatuna. Foto Egle Tamm, 04.04.2017. Karlova park pargiteega kõrvuti kulgeva puuderiviga. Foto Egle Tamm, 04.04.2017. Pargi 2a Karlova pargi peatrepp. Foto Egle Tamm, 04.02.2020. Pargi 2a Karlova pargi peatrepi piire. Foto Egle Tamm, 04.02.2020. Pargi 2a Karlova pargi kõrvaltrepp. Foto Egle Tamm, 04.02.2020. Pargi 2a Karlova puudegrupp. Foto Egle Tamm, 04.02.2020. Pargi 2a Karlova pargi allee. Foto Egle Tamm, 04.02.2020. Pargi 2a Karlova pargi vaade lagendikult alleele. Foto Egle Tamm, 04.02.2020.
Galerii(13)

Määrused ja käskkirjad(1)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 20.03.1997 määrus nr. 12, (RTL 1997,68, 376) Kuupäev: 20.03.1997

Inspekteerimised(5)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 04.02.20

Menetleja: Tartu Linnavalitsus, Egle Tamm

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Maastikuobjekt, Park, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Park, Ehitusperioodid, 1711-1840, 1841-1917.

Kirjeldused(4)

Mälestise tunnus


Vabakujuline Karlova park on iseloomulik väikese mõisapargi näide.

Sisestatud: 04.11.2010.

Mälestise kirjeldus


Park on liigivaene, valdavalt kasvavad pargis pärnad, kuid endiseaegne struktuur on maastikus loetav.

Sisestatud: 12.09.2018.

Mälestise ajalugu


Mõisamaad ostis Tähtvere mõisalt 1794. aastal Karl von Krüdener. Sel ajal asus praeguse mõisasüdame asukohal talupidamine. Koheselt ehitas Krüdener praeguse peahoone põhjapoolse mahu või osa sellest. Välistada ei saa ka võimalust, et põhjapoolne osa või pool põhjapoolsest mahust oli ehitatud juba talumajapidamise aegu ja Krüdener kohandas selle endale elamiseks. Igal juhul oli tegemist 18. sajandile iseloomuliku laudisega kaetud barokse mahuga ristpalkehitisega. 1805-1810 omandas Karlova mõis praeguse mahu: Krüdener ehitas senise peahoone ümber, lisades hoonet risti läbiva kivist risaliidi ja laiendades maja lõuna poole. Kahest põhimahust ja neid ühendavast vaheosast kompleks krohviti ja kujundati stiililiselt varaklassitsistlike kujundusvõtetega.
Parki nimetatakse esmakordselt 1810. aasta hindamisaktis. 1839. aasta kaardil on näha regulaarpark, 1898. aasta kaardil vabakujuline park. 1928. aastal ostid mõisa ja pargi Tartu linn. 1930-1932 korrastati park Arnold Matteuse suuniste alusel. Ilmselt oli tegemist peamiselt teede ja pargiinventari uuendamisega.

Sisestatud: 04.11.2010.

Kaitsevööndi ulatus


Lisa 1 mälestise asukoha skeem. Kaitsevööndi ulatus on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates (muinsuskaitseseaduse § 25 lg 1).

Sisestatud: 05.11.2010.