Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Karlova mõisa peahoone, 18.-19. saj
Mälestise registri number 7101
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 16.09.1997
Registreeritud 16.09.1997
Mälestise vana number k
Liigitus ehitismälestis
Ehitisregistri ehitis mõisahoone (104016247)

Inspekteerimised(6)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 04.02.20

Menetleja: Tartu Linnavalitsus, Egle Tamm

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Elamu, Peahoone, Ehitiste liigid, Elamu, Mõisaelamu, Peahoone, Ehitusperioodid, 1711-1840.

Mälestise tunnus


19. sajandil mitme juurde- ja ümberehituse käigus kujunenud mahu ning välis- ja sisedekooriga hoone on tüübilt väheesinev 19. sajandi mõisa peahoone näide.

Sisestatud: 05.11.2010.

Mälestise kirjeldus


Tänane mõisahoone koosneb kolmest osast: barokse poolkelpkatusega lihtsakujuline kõrgel soklil krohvitud puitosa 18. saj. lõpust, 1805-1810 ehitatud liidetud uus hoone ja nende vaheline hooneosa. Algselt on kompleks olnud kaetud kivikatustega, tänapäeval valtsplekist katustega. Maja säilinud dekoor on valdavalt historitsistlik: ristkülikuliste akende kõrval maalingutega ümarkaarsete ja teravkaarsete akende imitatsioonid, ümartorn, müürisakmed, tornikesed, räästaalune romaani karniis. Interjööris on säilinud tahveluksi, vanu ahje, stukkdekoori ja hilisemate kihtide all seinamaalinguid.

Sisestatud: 05.11.2010.

Mälestise ajalugu


Mõisamaad ostis Tähtvere mõisalt 1794. aastal Karl von Krüdener. Sel ajal asus praeguse mõisasüdame asukohal juba talumajapidamine. Koheselt ehitas Krüdener praeguse peahoone põhjapoolse mahu või osa sellest. Välistada ei saa ka võimalust, et põhjapoolne osa või pool põhjapoolsest mahust oli ehitatud juba talumajapidamise aegu ja Krüdener kohandas selle endale elamiseks. Igal juhul oli tegemist 18. sajandile iseloomuliku laudisega kaetud barokse mahuga ristpalkehitisega. 1805-1810 omandas Karlova mõis praeguse mahu: Krüdener ehitas senise peahoone ümber, lisades hoonet risti läbiva kivist risaliidi ja laiendades maja lõuna poole. Kahest põhimahust ja neid ühendavast vaheosast kompleks krohviti ja kujundati stiililiselt varaklassitsistlike kujundusvõtetega. Uued hoonemahud said klassitsismile omased viilkatused, vanas osas säilis barokne murdkelpkatus. 1828. aastal ostis halvas seisukorras mõisa Faddej Bulgarin, kes hooned kahe järgmise kümnendi jooksul renoveeris. Põhiosas säilis peahoonel vana kehand, uuenduskuuri tegi läbi maja viimistlus, omandades historitsistliku ilme. 1928. aastal ostis Tartu linn Bulgarinitelt mõisa ja pargi. 1928-1941 asusid mõisa peahoones haridus- ja kasvatusasutused (9. algkool, lastekodu, 2. lasteaed). II maailmasõja ajal oli hoone sõjaväe kasutuses, sel ajal lammutati veranda ja parki ehitati garaaž. Pärast sõda kuni 1996. aastani kasutas hoonet Tartu Õpetajate Seminar. Alates 1996. aastast on mõisa peahoone eraomanduses.

Sisestatud: 05.11.2010.

Kaitsevööndi ulatus


Lisa 1 mälestise asukoha skeem. Kaitsevööndi ulatus on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates (muinsuskaitseseaduse § 25 lg 1).

Sisestatud: 05.11.2010.