7102 Karlova mõisa värav ja piirdemüür , 19.saj.
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Karlova mõisa värav ja piirdemüür , 19.saj. |
---|---|
Mälestise registri number | 7102 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | ehitismälestis |
Arvel | 16.09.1997 |
Registreeritud | 16.09.1997 |
X-koordinaat | 659818.60 |
Y-koordinaat | 6473274.64 |
Mälestise vana number | - |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(7)
Paikvaatluse kuupäev: 11.09.23
Menetleja: Tartu Linnavalitsuse Muinsuskaitse Peaspetsialist, Brita Karin Arnover
|
Märksõna(11)
Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Rajatis, Piire väravaga, Ehitiste liigid, Rajatis, Piire, Piire väravaga, Ehitusperioodid, 1841-1917.
|
Kirjeldused(3)
Mälestise tunnus Osalt krohvimata müüri, osalt krohvitud müüri ja portaaliga piire on iseloomulik historitsistliku piirde näide. |
Kirjeldus Mõisamaad ostis Tähtvere mõisalt 1794. aastal Karl von Krüdener. Sel ajal asus praeguse mõisasüdame asukohal juba talumajapidamine. Koheselt ehitas Krüdener praeguse peahoone põhjapoolse mahu või osa sellest. Välistada ei saa ka võimalust, et põhjapoolne osa või pool põhjapoolsest mahust oli ehitatud juba talumajapidamise aegu ja Krüdener kohandas selle endale elamiseks. Igal juhul oli tegemist 18. sajandile iseloomuliku laudisega kaetud barokse mahuga ristpalkehitisega. 1805-1810 omandas Karlova mõis praeguse mahu. Kahest põhimahust ja neid ühendavast vaheosast kompleks krohviti ja kujundati stiililiselt varaklassitsistlike kujundusvõtetega. Hiljemalt sel ajal ehitati ka praegune maakividest müür ja tellistest portaal, mis kujunduselt järgisid peahoone varaklassitsistlikku laadi. 1828. aastal ostis halvas seisukorras mõisa Faddej Bulgarin, kes hooned kahe järgmise kümnendi jooksul renoveeris. Põhiosas säilis peahoonel vana kehand, uuenduskuuri tegi läbi maja viimistlus, omandades historitsistliku ilme. Ühtlasi ehitati historitsistlikud sakmed ka portaalile. 1928. aastal ostis Tartu linn Bulgarinitelt mõisa ja pargi. 1928-1941 asusid mõisa peahoones haridus- ja kasvatusasutused (9. algkool, lastekodu, 2. lasteaed). II maailmasõja ajal oli hoone sõjaväe kasutuses, sel ajal lammutati veranda ja parki ehitati garaaž. Pärast sõda kuni 1996. aastani kasutas hoonet Tartu Õpetajate Seminar. Alates 1996. aastast on mõisa peahoone eraomanduses. |
Kaitsevööndi ulatus Lisa 1 mälestise asukoha skeem. Kaitsevööndi ulatus on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates (muinsuskaitseseaduse § 25 lg 1). |