- Mälestised
- Erialane pädevus
- MKA arhiiv
-
Fotokogu
- Fotokogu info
- Ajaloomälestis (1551)
- Arheoloogiamälestis (3184)
- Ehitismälestis (4297)
- Kunstimälestis (1779)
- Muinsuskaitseala (29)
- Ilma mälestise tüübita (5864)
- Ajaloo fotokogu (1271)
- Arhitektuuri fotokogu (663)
- Arheoloogia fotokogu (3163)
- Jaan Vali fotokogu (4272)
- Kunsti fotokogu (2289)
- Kärdla linna fotod Dan Lukase kogust (11)
- Veljo Ranniku fotokogu (5035)
- Vrakiregister
- Välised registrid
- XX sajandi arhitektuur
- Maaehituspärandi andmekogu
- Matmispaikade register
- Muistised ja pärimuspaigad
- Militaarpärand
- Statistika
- Otsinguvahendi load
- Sukeldumisload
- Järelevalve
- Toetused
- Avaandmed
- Tööd mälestisel
7118 Tartu Aleksandri kirik, 1914.-1915. a
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
| Mälestise nimi | Tartu Aleksandri kirik, 1914.-1915. a |
|---|---|
| Mälestise registri number | 7118 |
| Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
| Mälestise liik | ehitismälestis |
| Arvel | 16.09.1997 |
| Registreeritud | 16.09.1997 |
| X-koordinaat | 659654.42 |
| Y-koordinaat | 6472561.48 |
| Mälestise vana number | - |
| Ava kaardil | |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(10)
Paikvaatluse kuupäev: 07.03.23
Menetleja: Restaureerimisnõunik, Dan Lukas
|
Märksõna(6)
|
Ehitised, Ehitiste liigid, Sakraalhoone, Kirik, Ehitusperioodid, 1841-1917.
|
Kirjeldused(5)
|
Mälestise tunnus Aleksandri kirik on Eestis väheesinev näide vanavene kirikuarhitektuuri keelt järgivast sakraalarhitektuurist. |
|
Kirjeldus Kirik on monumentaalne vene modernstiili sugemetega ristikujulise põhiplaaniga hoone, mille välisdekoori projekteerimisel on lähtutud Vladimir-Suzdali vanavene kirikuarhitektuurist. Hoone on astmelise ülesehitusega, mitmekupliline, millele W-küljel liitub kõrge ja avara trepiga eeskoda. Välisukse ees on graniitastmetega kahepoolne trepp. Kirikut iseloomustavad detailid on peatrepi etiku paisutatud ümarsambad, kaarsillusega avad, püstvagudega simss, juugend- ornamendiga peatrepi võre, keskse paisutatud sambaga kaksik- ja kolmikaknad, akende krohvraamistus. Sisedekoor ei ole säilinud. |
|
Ajalugu Kahekorruseline kirik ehitati aastatel 1914- 1918 (arh V. Lunski). Peakirik õnnistati sisse 21. aprillil 1918. Kirik natsionaliseeriti 1940. a. Peale seda kasutasid seda laohoonena Tartu Ülikool ja Eesti Rahva Muuseum. Viimased suuremad restaureerimistööd kirikus olid seotud tornide viltuvajumisega. 1995. aastal tagastati kirik kogudusele. Kirik taaspühitseti 2003.a suvel. |
|
Kaitsevööndi ulatus Lisa 1 mälestise asukoha skeem. Kaitsevööndi ulatus on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates (muinsuskaitseseaduse § 25 lg 1). |
|
Meedia Postimees 01.04.2014, Raimu Hansoni artikikel "Kahekorruseline pühakoda hüüab remontijaid appi" |