Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Tartu Aleksandri kirik, 1914.-1915. a
Mälestise registri number 7118
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ehitismälestis
Arvel 16.09.1997
Registreeritud 16.09.1997
X-koordinaat 659654.42
Y-koordinaat 6472561.48
Mälestise vana number -
Ava kaardil

Paikvaatlused(10)

Seisund: halb

Paikvaatluse kuupäev: 07.03.23

Menetleja: Restaureerimisnõunik, Dan Lukas

Märksõna(6)

Ehitised, Ehitiste liigid, Sakraalhoone, Kirik, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Aleksandri kirik on Eestis väheesinev näide vanavene kirikuarhitektuuri keelt järgivast sakraalarhitektuurist.

Sisestatud: 02.09.2009.

Kirjeldus


Kirik on monumentaalne vene modernstiili sugemetega ristikujulise põhiplaaniga hoone, mille välisdekoori projekteerimisel on lähtutud Vladimir-Suzdali vanavene kirikuarhitektuurist. Hoone on astmelise ülesehitusega, mitmekupliline, millele W-küljel liitub kõrge ja avara trepiga eeskoda. Välisukse ees on graniitastmetega kahepoolne trepp. Kirikut iseloomustavad detailid on peatrepi etiku paisutatud ümarsambad, kaarsillusega avad, püstvagudega simss, juugend- ornamendiga peatrepi võre, keskse paisutatud sambaga kaksik- ja kolmikaknad, akende krohvraamistus. Sisedekoor ei ole säilinud.

Sisestatud: 02.09.2009.

Ajalugu


Kahekorruseline kirik ehitati aastatel 1914- 1918 (arh V. Lunski). Peakirik õnnistati sisse 21. aprillil 1918. Kirik natsionaliseeriti 1940. a. Peale seda kasutasid seda laohoonena Tartu Ülikool ja Eesti Rahva Muuseum. Viimased suuremad restaureerimistööd kirikus olid seotud tornide viltuvajumisega. 1995. aastal tagastati kirik kogudusele. Kirik taaspühitseti 2003.a suvel.

Sisestatud: 03.09.2018.

Kaitsevööndi ulatus


Lisa 1 mälestise asukoha skeem. Kaitsevööndi ulatus on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates (muinsuskaitseseaduse § 25 lg 1).

Sisestatud: 13.04.2012.

Meedia


Postimees 01.04.2014, Raimu Hansoni artikikel "Kahekorruseline pühakoda hüüab remontijaid appi"
http://pluss.postimees.ee/2746466/kahekorruseline-puhakoda-huuab-remontijaid-appi

Sisestatud: 01.04.2014.