Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Tartu Maarjamõisa kliiniku hoone Puusepa 2, 1914.-1915. a
Mälestise registri number 7125
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 16.09.1997
Registreeritud 16.09.1997
Mälestise vana number 39k
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(5)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 24.08.18

Menetleja: Tartu Linnavalitsus, Egle Tamm

Märksõna(13)

Ehitised, Kompleksid, Ravikompleks, Ravihoone, Haiglahoone, Õppekompleks, Kliinikuhoone, Ehitiste liigid, Ühiskondlik hoone, Ravihoone, Haiglahoone, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Historitsistlikus stiilis hoone on iseloomulik näide 20. saj. algul ehitatud haiglakompleksist.

Sisestatud: 25.01.2010.

Mälestise kirjeldus


Kahekorruseline hoone on ebakorrapärase H-kujulise põhiplaaniga ja liigendatud fassaadidega. Hoone keskosas kulgeb peakorpusega risti korpus, mille tagaosas on põhikorpusega paralleelne väiksem hooneosa. Peakorpus on pikk, kitsas ehitis, mille esifassaadil on kesk- ja külgrisaliidid. Risaliite lõpetavad atikad, millel on stukkdekoor - rippvanikud, tilgutimotiivid. Hoone heledat tooni krohvipinnad on kaunistatud rustikaga, akende vahel on puhta vuugiga tellispinnad. Akende kohal on tellissillused.
Lõunaküljele jääb hoovikülje puidust väljaehitis. Akendest osa on säilinud algupärastena, mis on restaureeritud, osa aknaid on uuendatud algupäraste eeskujul. Kahetiivaline valgmikuga peauks on uuendatud, ukse kohal on sepiskonsoolidele toetuv plekist varikatus. Hoone katus on kaetud valtsitud tsinkplekiga. Peaukse ees oleval platsikesel paikneb mälestussammas prof. Ludvig Puusepale. Viimasele on pühendatud ka tahvel peaukse kõrval. Teisel pool ust paikneb mälestustahvel prof. Voldemar Vadile. Krundi on piiratud tsementpostidele kinnitatud puitaiaga.

Sisestatud: 25.01.2010.

Mälestise ajalugu


Kliinikuhooned projekteeriti 1911. a. ülikoolile antud Maarja mõisa maade territooriumile. Esialgse projekti koostas kliinikutele Rudolf von Engelhardt. Säilinud on hoonete plaanid, kuid mitte fassaadijoonised. Selle projekti alusel koostas ülikooli arhitekt Pavel Nikitin lõpliku projekti. Siseruumide jaotus tehti ülikooli professorite (prof. M. Rostovtsev jt.) osavõtul. Projekteeriti kaks (väikeste erinevustega) sarnast hoonet - üks haava-, teine sisehaiguste haiglaks. Kliinikuhoone valmis 1915. aastal.

Sisestatud: 03.09.2018.

Kaitsevööndi ulatus


Lisa 1 mälestise asukoha skeem. Kaitsevööndi ulatus on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates (muinsuskaitseseaduse § 25 lg 1).

Sisestatud: 15.01.2010.